Venemaa president Dmitri Medvedev ütles keiser Aleksander II (võimul 1855-1881) reformide ja pärisorjuse kaotamise 150. aastapäeva teemalisel rahvusvahelisel konverentsil, et vaba inimest pole põhjust karta.
Medvedev: vaba inimest pole vaja karta
3. märts 2011, 18:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaba inimest pole vaja karta, vabadust ei saa lükata edasi hilisemaks, rõhutas Medvedev, kelle kinnitusel osutus Aleksander II valitsuse otsus pärisorjuse kaotamisest ajalooliselt igati õigeks, vahendas Kremlin.ru.
«Aleksander II suured reformid sillutasid Venemaal teed vabadusele, mis on riigi heaolu aluseks,» ütles Medvedev konverentsil «Suured reformid ja Venemaa moderniseerimine».
Presidendi sõnul on äärmiselt oluline anda ühiskonnale võimalus iseorganiseerumiseks. Medvedev peab enda sõnul tänaselgi päeval oluliseks mitmeid suurte reformide perioodist pärit seisukohti. «Riik pole mitte arengu eesmärk, vaid selle instrument.»
Keiser Aleksander II reformide peamise õppetunnina näebki Medvedev tõika, et maal on edasiliikumiseks ja arenguks vaja eelkõige vabadust.
Medvedevi sõnul näitas ajalugu, et elujõuliseks osutus mitte nõukogude eksperiment ja bolševike diktatuur, vaid normaalne rahumeelne areng, millest unistas just Aleksander II. «Lõpparvestuses osutus just tema õigeks, aga mitte Nikolai I (reaktsioonilisuse sünonüümiks kujunenud keiser, kelle võimuletulekut varjutas detsembristide ülestõusu julm mahuasurumine) või Stalin.»
Vaba arengu peavaenlasteks on presidendi hinnangul kannatamatus, ekstremism ja kõige äärmuslikumal kujul terrorism. «Terror kui nähtus ja kolossaalne probleem Venemaa jaoks kujunes välja samal perioodil suurte reformidega,» toonitas president, viidates faktile, et suur reformaator ja vabastaja keiser Aleksander II hukkus terroristi käe läbi.
13. märtsil 1881 tappis Sankt-Peterburgis salaühingu Narodnaja Volja (Rahva Tahe) poola päritolu liige Ignacy Hryniewiecki nitroglütseriiniga täidetud pommi abil imperaator Aleksander II, heites pommi keisri jalge ette ja lastes end niiviisi koos temaga õhku.
Narodnaja Volja lootis selle atentaadi läbi «avada tee sotsiaalsele revolutsioonile», uskudes, et keisri surma järel puhkeb spontaanne rahvarevolutsioon. Tegelikkuses viis see aga tagurluse võidukäigule uue keisri Aleksander III ajal.