Ameerika Ühendriikide välisminister John Kerry ütles eile, et president Barack Obama plaani Süüria konfliktis sõjaliselt sekkuda luhtasid Suurbritannia peaminister David Cameron ja tema korraldatud hääletus saareriigi parlamendis.
Kerry selgitas, miks Obama ei saanud Süürias sekkuda (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obama oli lubanud, et pommitab Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi juhul, kui viimane kasutab keemiarelvi – see olevat niinimetatud punane joon. Augustis 2013 kasutas Assad Damaskuses tsiviilisikute vastu sariini, kuid mingit reaktsiooni ei järgnenud. Paljude hinnangul on see sõnapidamatus suurim plekk Obama pärandil.
Seoseid briti parlamendi vastuseisuga õhurünnakutele ja Obama tegevusetuse vahel on tõmmatud varemgi, kuid Kerry adresseeris neid nüüd otse. «Ameerika Ühendriikide president Barack Obama otsustas kasutada jõudu ja teatas sellest avalikult. Et me teeme, mida tuleb teha selle rahvusvahelise seaduse jämeda rikkumise puhul,» rääkis välisminister.
«Nii me siis olimegi sinnapoole teel, kui – ennäe! – peaminister Cameron läheb parlamenti ja otsib otsusele heakskiitu, et meiega liituda. Ja üllatus missugune: parlament hääletas «ei», nad lasid ta põhja,» kõneles Kerry.
282 Suurbritannia saadikut olid sekkumise vastu, 272 poolt.
Kerry meenutas, et seepeale nõudis ka Ühendriikide kongress, et kava antaks neile kaalumisele. «President oli juba otsustanud jõudu kasutada, kuid nüüd tekkis küsimus, kas ma vajan loa saamiseks kongressi,» lausus poliitik.
Tema sõnul käis teema üle julgeolekuringkondades kõva debatt ja tunne oli, nagu õnnestuks Kongressilt saada heakskiit – tegu oli niivõrd jämeda rikkumisega. «Sain reede õhtul kõne, laupäeva hommikul oli kohtumine ja president otsustas siis, et on vaja minna kongressi – sest tänu Suurbritannias juhtunule vajasime me selle heakskiitu,» jutustas Kerry.
Vahepeal pidas ta Londonis pressikonverentsi, kust talt küsiti, mida tuleks Assadil pommitamise vältimiseks teha. Kerry vastanud, et ta peaks oma keemiarelvadest loobuma. Poole tunni pärast tuli kõne Venemaa välisministrilt Sergei Lavrovilt, kes käis välja, et kaks suurriiki peaks teema üle koos arutama.
«Ühtäkki panid meie presidendid minu ja Lavrovi kokku,» rõhutas Kerry. «Ning kas teate, me jõudsime kokkuleppele, enne kui kongress oleks hääletanud.»
«President ei ütelnud kunagi: ma ei viska ühtegi pommi!» lisas Kerry. Säärane mulje olevat inimeste väärtõlgendus. Kerry sõnul on irooniline, et ilma ründamata said liitlased tegelikult Süüriast palju rohkem massihävitusrelvi välja.
«Kui oleksime hakanud pommitama, poleks mingit kindlust, et oleks midagigi neist kätte saanud,» ütles Kerry.
Hoolimata suurema osa keemiarelvade arsenali kaotusest, pöördus sõjaõnn varsti tänu Venemaa sekkumisele president Assadi kasuks.