Venemaa püüab mõjutada Rootsi NATO-poliitikat (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike NATO lipp.
Väike NATO lipp. Foto: SCANPIX

Venemaa on viimastel aastatel üritanud mõjutada Rootsi poliitikat ja avalikku arvamust läbimõeldud desinformatsiooniga, kirjutavad kaks Rootsi teadlast ajakirja Journal of Strategic Studies netiversioonis.

Uurijate Martin Kraghi ja Sebastian Åsbergi hinnangul on Moskva eriti püüdnud takistada Rootsi ja NATO koostöö tihendamist. Lisaks on Venemaa üritanud mõjutada rootslaste seisukohti Ukraina ja Süüria sündmuste kohta.

Üks Venemaa mõjutuskanaleid on olnud rootsikeelne uudistevõrk Sputnik, mis avati 2015. aasta kevadel ja suleti 2016. aasta kevadel. Kraghi ja Åsbergi sõnul ei avaldanud Sputnik kuigi palju väljamõeldud uudised, küll aga rohkesti eksitavaid pooltõdesid.

Paljud libauudised on teadlaste andmeil ilmunud esmalt venekeelsena ja hiljem rootsikeelsel Pressbladet saidil, mis oma kujunduselt meenutab ajalehe Aftonbladet netiversiooni.

«Ei ole tingimata poliitiliselt tõhus levitada näiteks võltsitud dokumente, kuid selline tegevus kõneleb katsest mõjutada otsuselangetamist,» ütles Rootsi välispoliitikainstituudi (Utrikespolitiskainstitutet) vanemteadur Kragh ajalehele Dagens Nyheter.

Tema sõnul oli Venemaa mõjutuskatseid rohkem näha siis, kui Rootsis räägiti nõndanimetatud võõrustajariigileppest NATOga. Parlament kiitis leppe maikuus heaks häältega 254-40. See lihtsustab Rootsi ja NATO koostööd võimalikus kriisi- või sõjaolukorras.

«On ilmne, et nad (venelased) tahtsid leppe suhtes negatiivset otsust,» lausus Kragh Dagens Nyheterile.

Kraghi ja Åsbergi artiklist selgb, et valeväiteid leppe sisu kohta esitati korduvalt Rootsi meediakanalites. Teadlased tõdevad, et neil pole õnnestunud tuvastada desinformatsiooni levitamise allikat või allikaid.

Omapärane üksikjuhtum oli mullu jaanuaris levinud väide, mille kohaselt oli Rootsi endine välisminister Carl Bildt saamas Ukraina peaministriks. See avaldati esmalt venemeelses portaalis Glavcom.ua, kuid peagi hakkasid seda levitama ka Vene uudisteagentuurid TASS ja RIA Novosti.

Rootsi ajakirjandus kiirustas küsima selle kohta Bildtilt endalt, kes selle kui väljamõeldise kategooriliselt tagasi lükkas. Kraghi meelest pidanuks pöörama rohkem tähelepanu sellele, et Venemaa levitas desinformatsiooni ja üritas mõjutada uudistevoogu.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles