/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/01/08/6235457t1hdb1f.jpg)
Norra kohus asub teisipäeval uurima riigi apellatsioonikaebust, milles vaidlustatakse varasema kohtu seisukoht, et massimõrvar Anders Behring Breivikut on vangis koheldud ebainimlikult.
Norra kohus hakkab arutama Breiviku «ebainimlikku» kohtlemist vanglas (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alama astme kohus otsustas aprillis, et Breiviku inimõigusi rikuti, kui teda koheldi vanglas ebainimlikult ja alavääristavalt. Otsus põhjustas 77 inimest tapnud massimõrva ohvrite omastele suurt pahameelt.
Oslo apellatsioonikohus peab julgeolekupõhjustel istungi Skieni vanglas, kus Breivikut hoitakse. Kohtuprotsess kestab kuus päeva, otsuse langetamise kuupäev pole teada.
«Loodame, et riik võidab selle uue vooru, et õiglus süüvib selles juhtumis sügavamale,» ütles ohvrite perekondi toetava rühmituse juht Lisbeth Kristine Royneland.
Breiviku kongiks on 30 ruutmeetrine kolmest ruumist koosnev kompleks, kus tal lubatakse mängida videomänge ja vaadata telekat kahelt ekraanilt. Lisaks on 37-aastasel arvuti, millel pole ligipääsu internetile, trenažöörid, raamatud ja ajalehed.
Samas otsustas alama astme kohus, et julgeolekumeetmete ja inimõiguste tasakaal vanglas on liigselt kallutatud julgeoleku poolele. Kohtunik tõi esile, et Breivikut hoiti teistest kinnipeetavatest eraldi, nö vangi sees asuvas vanglas ning tal pole piisavalt sotsiaalseid tegevusi.
Lisaks asetati küsimärgi alla mitmed potentsiaalselt alandavad alasti läbiotsimised, käeraudade süstemaatiline kasutamine ning öösel äratamised, eriti kinnipidamise esimestel päevadel.
Breivik sooritas 2011. aasta 22. juulil kaks rünnakut: esmalt tappis ta kaheksa inimest Oslos valitsushoone lähistele paigutatud pommiga. Seejärel avas politseinikuks riietunud Breivik tule Tööpartei noortelaagris Utoya saarel. Ümbritseva jääkülma vee tõttu lõksu jäänud teismelistel polnud kuhugi põgeneda. Breivik mõrvas saarel 69 inimest. Tegemist on suurima veretööga Norra pinnal pärast Teist maailmasõda.
Breivik tunnistas, et ta on neonats ja tappis oma ohvrid põhjusel, et nad väärtustasid multikultuursust. 2012. aasta augustis määrati talle 21-aastane vangistus, mida saab pikendada, kui teda peetakse ohuks.
Peaprokurör Fredrik Sejerstedi sõnul pole mingeid tõendeid, et Breiviku vanglatingimused oleksid teda füüsiliselt või vaimselt mõjutanud. Riik on seisukohal, et Breivik pole isoleeritud, sest tal on regulaarselt kontakt valvurite ja teiste erialainimestega. Breiviku eraldatus teistest vangidest on tema enda ja teiste julgeoleku huvides.
Breiviku advokaat Oystein Storrvik ütleb omalt poolt, et riik pole rakendanud piisavalt meetmeid tema kliendi vaimse haavatuse ning pikaaegse isolatsiooni vähendamiseks.
Viimastel kuudel on Breiviku vanglatingimusi muudetud, näiteks asendati klaassein võrega, kui ta kohtus oma advokaadiga. Lisaks on tal sagedamad kontaktid valvuritega. Storrvik ei pea neid meetmeid piisavaks.
Lisaks arutab kohus ka Breiviku apellatsioonikaebust, mis puudutab vaba suhtlust välismaailmaga. Selles küsimuses langetas kohus aprillis otsuse riigi kasuks. Võimud jälgivad Breiviku suhtlust välismaailmaga rangelt, et takistada tal rünnakuid sooritada suutva võrgustiku loomist.
Breiviku hinnangul rikub see tema õigust privaatsusele.