Soome kaalub kaitsemaksu kehtestamist

Soome õhuvägede hävitaja F-18. Foto: Sipa USA/DoD/Scanpix

Detsembri lõpus arutasid Soome parteijuhid suletud uste taga, kust leida raha uute sõjalaevade ja hävitajate ostuks. Üks võimalustest on kehtestada ajutine katsemaks, kirjutas päevaleht Helsingin Sanomat.

Paar päeva enne jõule kutsus Soome peaminister Juha Sipilä kokku kohtumise, kus teemaks riigi kaitsekulutused. Laua ümber sooviti näha kõiki kaheksat erakonnajuhti, kaasaarvatud opositsiooniparteide esindajaid. Peaaegu kõik ka osalesid, välja arvatud Põlissoomlaste partei esimees Timo Soini, keda asendas erakonna parlamendifraktsiooni juht Sampo Terho.

Soome merevägi on nimelt hakanud tegema ettevalmistusi, et osta neli uut sõjalaeva, mis läheks maksma 1,2 miljardit eurot. Lisaks on kavas välja vahetada Soome vananevad F-18 hävitajad ning seda kulu hinnatakse seitsmele kuni kümnele miljardile eurole.

Lõpliku otsuse müügitehingu kohta teeb küll järgmine valitsuskoosseis, aga praegune valitsus peab lahendama küsimuse, kuidas neid oste finantseerida ja riigieelarves näidata.

Päevalehe andmetel nõustusid kõik parteijuhid, et uus sõjatehnika on vajalik väljaminek, aga lahkhelid tekkisid selles, kui suur see kulutus olla võiks. Lisaks tahavad parteijuhid hoida sõjalised kulutused riigieelarvest lahus, et kokkuhoiupoliitika valguses ei ohustaks seda võimalikud riigieelarve kärped.

Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu pakt seab aga omad piirangud, kui palju liikmesriik üldse laenu võtta saab. Soome rahandusministeerium on praeguseks välja pakkunud kolm võimalikku versiooni, kuidas sellest mööda vaadata. Esimene võimalus on saavutada kokkulepe, et Soomele tehakse ELi reeglite kohta erand. Teine variant on näidata seda eelarvevälise kuluna, ignoreerides võimalike ELi vastuväiteid. Kolmandaks võib Soome võtta laenu mujalt, mitte tavapärastest eelarve kattekanalitest ja hakata siis summat kümneteks aastateks võetud maksegraafiku alusel tagasi maksma.

Laenamisele on aga ka alternatiiv. Väljaande kohaselt käidi kohtumisel välja ka võimalus, et sõjatehnika väljaminekud võiks katta sisseviidav kaitsemaks, mis tooks kümneaastase perioodi jooksul sisse 500 miljonit eurot aastas.

Kuigi arutelu oli konfidentsiaalne, kinnitas ka Soome vasakliidu juht Li Andersson, et kohtumise peateema oli sõjalistele kulutustele katte leidmine. Samuti märkis ta, et parteijuhid olid kõik üksmeelel, et hävitajate ja sõjalaevade ost ei tohiks panna vaeslapse kingadesse kulutusi sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.