Raport: iga kolmas migrant tunneb ennast Rootsis ebaturvaliselt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Migrandid jalutamas talvises pimeduses oma ajutisse koju, milleks on pagulaste majutuskeskusena kasutusele võetud Rootsi kõige põhjapoolsem suusakuurort Riksgransenis.
Migrandid jalutamas talvises pimeduses oma ajutisse koju, milleks on pagulaste majutuskeskusena kasutusele võetud Rootsi kõige põhjapoolsem suusakuurort Riksgransenis. Foto: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Rootsi kuritegude ennetuse nõukogu läbiviidud iga-aastasest turvalisuse uuringust selgus, et 30 protsenti väljaspool Rootsit sündinud inimestest tunneb ennast öösel välja minnes ebaturvaliselt, vahendab Local.se.

Kui vaadata nende inimeste tunnetust, kes ise on sündinud Rootsis ja nende vanemad  mujal, siis nende hulgas kartis pimedas ringi liikuda 20 protsenti.

Rootslaste seas, kelle vähemalt üks vanem oli samuti Rootsis sündinud, oli vastav protsent 17.

Viimase aastaga on tunnetav turvalisus teinud vähikäiku, sest aasta varem leidis vaid 24 protsenti väljaspool Rootsit sündinud inimest, et ei tunne end öösel välja minnes turvaliselt.

Rootslaste endi puhul oli see protsent toona 13.

Kümme protsenti välismaal sündinutest ütles küsitlusele vastates, et eelistavad pigem õhtuti kodus olla, rootslastest märkis seda kuus protsenti vastanutest.

Samuti erinesid naiste ja meeste antud vastused.

Kokkuvõttes leidis 31 protsenti naisi, et tunnevad end öösel väljas viibides ebaturvaliselt. 2015. aastal oli see olnud 25 protsenti. Üldse eelistavad kodus püsida 12 protsenti naissoost vastanutest, uuringus osalenud meeste puhul oli see kaks protsenti.

Üks uuringu autoritest, Sara Westerberg, kommenteeris Local'ile, et uuringu tulemusi võis mõjutada ka asjaolu, et selle läbiviimise ajal toimus Rootsis kõva ühiskondlik arutelu seksuaalrünnakute üle.

«Tulemustest ilmneb, et naised muretsevad võimaliku ahistamise/rünnaku pärast tunduvalt rohkem kui mehed ja seetõttu tunnevad ennast ka vähem turvaliselt,» sõnas ta.

Siseminister Anders Ygemani sõnul võtab ta seksuaalrünnakute väljajuurimise oma südame asjaks.

«Meil on vaja paremat kriminaalseadustikku ja suurendada järelevalvet, näiteks paigutada kuritegelikesse piirkondadesse turvakaamerad ja rohkem politseinikke,» ütles ta uudisteagentuurile TT.

Uuring tehti möödunud aastal perioodil jaanuarist maini. Küsitlusele vastas 12 000 inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles