Obama pärand: mida ta saavutas ja mida mitte?

«Jah, me tegime. Jah, me suudame,» ütles Barack Obama oma eilses hüvastijätukõnes. Foto: JONATHAN ERNST/Reuters/Scanpix

Millise pärandi jätab endast maha 20. jaanuaril Valge Maja Donald Trumpile üle andev USA president Barack Obama? Postimees annab esialgse hinnangu Obama presidentuurile.

Kahtlemata kirjutab Obama end ajalukku kui ajalooline president, olles esimene mustanahaline Ühendriikide riigipea oma 42 kolleegi seas. Kui aga vaadata Obama saavutusi, ütlevad kriitikud, et see algas suurte lubadustega ja lõppes sama suure pettumusega.

Tõsi, lõplikku hinnangut Obama presidentuurile anda ei saa veel ka praegu, sest nagu ajaloolased rõhutavad, siis USA presidentide tööd saab hinnata alles aastaid pärast ametist lahkumist. Küll aga on kaheksa aastat Valges Majas piisav esialgseteks järeldusteks.

Barack Obama 2009. aasta 20. jaanuaril presidendi ametivannet andmas. Piiblit hoiab tema abikaasa Michelle Obama. Foto: JIM YOUNG/REUTERS/SCANPIX Foto: JIM YOUNG/REUTERS

Alguse lummus

Alustada tuleks 2008. aastast, kui presidendivalimiste kampaania käigus lubas Obama suuri muutusi ning ajaloolise võidu järel ootasid tema toetajad kiireid ning jõulisi tegusid, kõrvutades teda juba siis ajalooliste suurkujudega. Säärast riigipiire ületavat lummust esineb harva ja seda võis tunnetada ka Eestis.

Ajakiri Time valis Obama 2012. aastal aasta inimeseks. Foto: AFP/SCANPIX Foto: HO/AFP

Juba enne presidendiametisse asumist valis ajakiri Time Obama aasta inimeseks, sama tiitel anti talle ka 2012. aastal. Maailma mõjukaimat inimest valiv majandusajakiri Forbes on piadnud Obamat tiitli vääriliseks koguni kolmel korral (2009., 2011., 2012. aastal). Samuti anti Obamale neljanda USA presidendina Nobeli rahupreemia kõigest vähem kui aasta pärast ametisse vannutamist 2009. aastal.

Võlu ei vähendanud ka see, et Obama polnud tegudega oma suurkuju väärtust tõestanud. Piisas, et ta kehastas muutusi ja positiivset tulevikku ajal, mil USA viskles aastakümnete suurimas majanduskriisis. Keegi ei tahtnud, et lootus neilt ära võetakse.

Näis, et Obamal on alati varuks õige väljend, lause, mis sobis tema mõttega nagu valatult. Kui muidu sõnaosav Obama ka õigeid sõnu ei leidnud, võis ta alati välja käia oma loosungi «Jah, me suudame!». Ja see töötas. Vähemalt esialgu.

Lootustandvalt alustanud Obamas nähti tõelist suurmeest, kes saavutab soovitud tulemuse isegi siis, kui ta ei tea täpselt, kuidas seda teha. Seda loeti tema kui juhi salapäraks. Obamat – või Barryt, nagu sõbrad ja pere teda kutsuvad – peeti justkui parimaks õpetajaks, kes teab, mis avaldab mõju ja mis mitte.

Obamal, kes mõistis selgesti, et isiklik kuvand tuleb poliitilise sõnumi edastamisel kasuks, oli ka harukordset sarmi, mille puudumine on nii mõnedki suurmehed mõistnud omamoodi üksindusse. Kõik pilgud olid suunatud talle ja Obama näis seda vähemalt avalikult nautivat.

Purustatud tank Aleppos. 2011. aastal alanud ja sadu tuhandeid inimelusid nõudnud sõda jätkub endiselt. Foto: Foto: GEORGE OURFALIAN/AFP/SCANPIX

Murranguline 2013. aasta

2013. aastat võib pidada Obama jaoks murdeaastaks. Esiteks oli tunda väsimuse kasvu. Obamat hakati hindama üha rohkem tema tegude järgi, pidamata teda enam üli­inimeseks ja ideaalpresidendiks. Päästeinglina Ameerika vabariiklaste ikke alt vabastada lubanud ning pettunute kaotatud usu ja uhkuse taastada tõotanud Obama hakkas oma sära kaotama.

Obama terivshoiureformi vastane meeleavaldaja. Foto: Mark Wilson/Getty Images/SCANPIX Foto: MARK WILSON/AFP

Paljud ameeriklased, kes ülistasid Obamat kui uue poliitikute põlvkonna tõrvikukandjat, pettusid tema poliitikas, kuvand Obamast kui poliitika superstaarist ning lootuste ja muutuste kehastusest mõranes.

Alla maagiliseks peetava 50 protsendi langes Obama toetus juba vähem kui aasta pärast ametisse astumist, kui viidati ennekõike presidendi sõnade ja tegude konfliktile ning vähestele käegakatsutavatele saavutustele.

Erinevate olulisemate uuringute küsitluste keskmist arvutava Real Clear Politicsi andmetel lõpetab Obama ametiaja ligi 54-protsendilise toetusega, negatiivse hinnangu tema ametiajale andis 41 protsenti ameeriklastest. Obama majanduspoliitikat peab edukaks 44 ja välispoliitikat 46 protsenti ameeriklastest.

Sellest hoolimata on koguni 56 protsenti ameeriklasest seisukohal, et riik on Obama juhtimisel liikunud vales suunas. Obama kurssi hindab õigeks 31 protsenti ameeriklastest.

Meeleavaldaja nõudmas Valge Maja ees Guantánamo kinnipidamisasutuse sulgemist. Laager tegutseb endiselt. Foto: NICHOLAS KAMM/AFP/SCANPIX Foto: NICHOLAS KAMM/AFP

Täidetud ja täitmata lubadustest

Obama ise on tabavalt öelnud, et valitsemine on keerulisem kui valituks saamine. Tema olukorda võib võrrelda ka mägironimisega – Obama jõudis tippu enne eelmäestikku nii-öelda läbi töötamata ja tipus tabasid teda aklimatiseerumisraskused.

Vaadates valimislubadusi nii 2008. kui ka 2012. aastast, on Pulitzeri preemiaga pärjatud veebilehe PolitiFact kalkulatsioonide kohaselt Obama enam kui 500 lubadusest täitnud täielikult 48 protsenti.

Osama bin Laden. Foto: Foto: MAZHAR ALI KHAN/AP/Scanpix

Täidetud lubadustest võib olulisemateks pidada Osama bin Ladeni tapmist 2011. aastal USA eriväelaste poolt ning Obamacare’iks ristitud tervishoiureformi, mille Trump on lubanud presidendiks saades tühistada. Välispoliitilistest saavutustest võib esile tõsta Iraaniga saavutatud tuumakokkulepet, millega islamivabariik on jäänud vähemalt seni tuumarelvata.

24 protsenti lubadustest jättis Obama täitmata. Näiteks on talle ette heidetud suutmatust taastada ameeriklaste lootus paremale tulevikule ja tuua kaasa muutusi riigivalitsemises. Samuti suutmatust sulgeda kurikuulsat Guantánamo kinnipidamisasutust ning ellu viia lubatud maksureforme.

Samuti ei viinud ta ellu lubadust lõpetada sõda Iraagis ja Afganistanis. Tõsi, osa nende kahe riigiga seotud veksleid Obama siiski täitis. Seetõttu leiab mõlema riigiga seotud lubadusi nii täidetud, täitmata kui ka kompromissiga lõppenud lubaduste seast.

PolitiFacti arvutuste järgi lõppes Obama kõigist lubadustest 28 protsenti kompromissiga. Näiteks on kompromissiks hinnatud Obama Hiina-poliitikat aga ka lubadust hävitada terroriorganisatsioon Al-Qaeda. Nõrgenenud rühmitus tegutseb endiselt edasi, kuid selle asemel on esiterroriorganisatsiooniks tõusnud hoopis ISIS.

Võimalus lubadusi ellu viia oli Obama jaoks kergem kuni 2010. aasta vahevalimisteni, mille tulemusena jäid seni Kongressi mõlemat koda kontrollinud demokraadid alamkojas vähemusse.

2014. aasta valimiste järel läks vabariiklastele ka kontroll senati üle. Pärast seda jäid paljud Obama algatused toppama Kongressi, mille esindajatekoda kui ka senat on praeguseks kindlalt vabariiklaste käes.

Venemaa president Vladimir Putin ja USA riigipea Barack Obama 2015. aastal New Yorgis ÜRO Peaassamblee ajal kohtumas. Foto: KEVIN LAMARQUE/REUTERS/SCANPIX Foto: KEVIN LAMARQUE/REUTERS

Obama teise ametiaja needus

Ühendriikide presidentide puhul räägitakse palju räägitud teise ametiaja needusest. Tagasilöögid jäävad saatma ka Obama teist ametiaega, kuigi teda ei tabanud sellised skandaalid nagu Ronald Reaganit (Iraan-kontra afäär), Bill Clintonit (Monica Lewinsky skandaal) ja Richard Nixonit (Watergate’i juhtum).

Vladimir Putin. Foto: Aleksei Nikolski/RIA Novosti/SCANPIX Foto: Aleksey Nikolskyi/RIA Novosti

Üks põhjus, miks võib Obama puhul rääkida teise ametiaja needusest, on Süüria. 2012. aastal teatas Obama kavast rünnata Süüriat, et karistada Bashar al-Assadi režiimi keemiarelva kasutamise pärast. Obama taganes lubadusest, kuigi Ühendriigid on Süürias ka sõjaliselt sekkunud, viies riigis läbi droonirünnakuid.

Obama nõrkust Süüria konflikti lahendamisel on kasutanud ära Vene president Vladimir Putin, kellest praegu sõltub kogu konflikti edasine käik ja võimalik lahendus. Ühendriigid on aga surutud vähemalt esialgu tagaplaanile.

Omamoodi tõestuseks, et Putin on Obama maailmaareenil üle mänginud, võib pidada ka asjaolu, et Obama esimesel ametiajal kolmel korral maailma mõjukamaks inimeseks valinud Forbes on viimasel neljal aastal sama tiitli andnud Putinile.