/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/01/12/6247543t1he104.jpg)
Saksamaa alustab asüülitaotlejate tagasisaatmist Kreekasse märtsi keskpaigast alates, tühistades viis aastat kestnud pausi, mis oli tingitud Kreekas kõlblike tingimuste puudumisest, sõnas täna Saksa siseministeeriumi pressiesindaja.
Saksamaa alustab märtsis asüülitaotlejate tagasisaatmist Kreekasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu liikmesriigid võivad alates 15. märtsist taasalustada asüülitaotlejate tagasisaatmist Kreekasse, kuid enne 15. märtsi Kreekast lahkunuid tagasi saata ei saa, teatas Euroopa Komisjon (EK) detsembris.
EK ütles, et Ateena on osaliselt parandanud migrantide vastuvõtmise tingimusi kooskõlas 2011. aasta kohtuotsustega, mis peatasid tagasisaatmise ja julgustasid migrante suunduma rikkamatesse ELi riikidesse.
Schengeni ala hõlmav Dublini reegel ütles, et ELis varjupaika soovivad põgenikud peavad esitama taotluse esimeses riigis, kuhu nad sisenesid. Viimastel aastatel on selleks olnud Kreeka, kuhu põgenikud Türgist üle Egeuse mere sõidavad. Paljud ELi riigid peatasid reegli täitmise juba enne eelmise aasta rändekriisi põhjendusel, et Kreeka asüüli- ja migrantide vastuvõtusüsteem ei kannata kriitikat.
Saksamaa jõustab Dublini reegli kahe kuu jooksul, ütles pressiesindaja.
«Vastavalt Euroopa Komisjoni soovitusele, usub Saksamaa, et sellised sammud on võimalikud alates 15. märtsist,» sõnas ta.
Saksamaa põgenikeorganisatsioon Pro Asyl on väljendanud otsuse suhtes muret, hoiatades, et see võib seada majanduskriisist taastuva Kreeka asüülisüsteemi liialt suure surve alla.
Samuti on kritiseerinud EK hinnangut Ateena. Praegune juriidiline raamistik ei võimalda ajalooliselt suure migratsioonivooga toime tulla, on öelnud riigi migratsiooniminister Iannis Mouzalas.
2015. aastal saabus Saksamaale 890 000 asüülitaotlejat, mullu umbes 280 000.