Nafta kallinemine ähvardab majandust uue tagasilöögiga

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Liibüa kriis ja hirm rahutuste pärast Saudi Araabias on nafta maailmaturuhinda kiiresti tõstnud; kui kriis süveneb, toob see nii Eestis kui ka kogu Euroopas kaasa hinnatõusulaine ja tagasilöögi kriisist taastuvale majandusele.

Eraisikust autoomaniku või ka transpordifirma omaniku on nafta ootamatu hinnahüpe kitsikusse ajanud. Hind on kaugelt kõrgem, kui analüütikud seda veel hiljuti eeldasid – veel eelmise aasta teises pooles oodati, et nafta barrelihind ei kasva üle 90 dollari.

«Mida jõukam on inimene, seda vähem ta tarbimist piirab,» lausus konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. «Kui inimene elab maal, kus ühistranspordiga on, nagu on, siis on autokütus sundost.»

Josing märkis, et kallinev kütus mõjutab ka erafirmasid, sest väga palju erasõite tehakse Eestis ametiautodega. «Paljud inimesed on kolinud linna lähedale elama, neil pole valikuid: laps on vaja kooli viia, ise tööle saada ja poodi, ära võib jätta lõbusõidud,» lisas ta.

Bussifirma Sebe juht Kuldar Väärsi märkis, et aprillis või hiljemalt mais tuleb otsustada, kas tõsta piletihinda või mitte. Tema sõnul moodustab kütus bussipileti hinnast umbes kolmandiku.

Hinnatõususurvet aitab praegu leevendada kasvav reisijate hulk. Väärsi sõnul kasvas reisijate arv 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes kümme protsenti.

Keskmine Eesti leibkonnaliige kulutab kuus kütusele umbes 4,5 protsenti oma sissetulekust, väidavad statistikaameti värskeimad, 2007. aastast pärit andmed. Praegu võib see suhtarv olla pigem suurem kui väiksem.

Autosõitja pole ainus, kelle rahakotti kallinev nafta ründab. Maagaasi hind sõltub samuti nafta maailmaturuhinnast. Selle kallinemine omakorda suurendab hoonete küttekulu.

Ning kui keegi arvab, et kodus lepa- ja kasehalgude ahju küttes teda Põhja-Aafrika rahustused ei mõjuta, siis ta eksib, sest nafta hinnatase mõjutab ka kõiki teisi energiakandjaid.

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul pole stabiilne hinnakasv, mida surub tagant kasvav nõudlus, majandusele ohtlik. Kuid praegune hinnatõus on ootamatu, selle on põhjustanud poliitiline ebastabiilsus.

Liibüa 1,6 miljoni barreli suurusest päevatoodangust on alles jäänud vähem kui pool. Rahutuste lõppu naftarikastes piirkondades pole aga näha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles