USA tankide ja lahingumasinate paigutamine Kesk- ja Ida-Euroopasse on proportsionaalne vastus Venemaa agressiivsetele sammudele Baltimaade ja NATO suunal, ütles alliansi asepeasekretär Rose Gottemoeller BNS-ile.
NATO: USA tehnika saatmine Kesk- ja Ida-Euroopasse on proportsionaalne
13. jaanuar 2017, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO-le tekitab muret Venemaa üksuste ülesehitamine ning Moskva sammud Ukrainas, kuid allianss ei näe, et Venemaast tuleneks NATO-le vahetut ohtu, sest NATO on suurendanud heidutusmeetmeid, ütles asepeasekretär täna avaldatud usutluses.
Gottemoelleri sõnul polnud enne Ukraina annekteerimist ja Venemaa ähvardavat käitumist nii Baltimaade kui NATO terviku suunal mingit plaani tuua USA soomustehnika tagasi Euroopasse.
«Tahan rõhutada, et see on proportsionaalne ja hoolikalt kaalutletud, sest olen näinud Venemaal levimas teateid, et see on kuidagi kiirustatud, kuid tegelikkuses tuleb 3500 sõdurit, 87 tanki ja 144 lahingumasinat Bradley,» sõnas Gottemoeller.
Goettemoelleri sõnul on NATO-l mõningane huvi dialoogiks, mis puudutab Venemaalt kindluse saamist sellest, mida nad kavatsevad.
«See on vastastikune. Venemaa ütleb, et riik on mures NATO tegevuse pärast. Seega peaksime suutma selles kontekstis üksteisele infot edastada ka meie enda tegevustest, olgu see siis operatsioonist Atlantic Resolve või Euroopa julgeoleku tagamise algatusest (ERI),» arutas ta.
«Need on kõik minu hinnangul legitiimsed võimalused edasiseks dialoogiks, kuid arvan, et peame selles vallas olema NATO-s väga selgesilmsed omaenda huvide suhtes; üheks tuumhuviks on see, et peame vähendama riske, mida oleme näinud seoses Balti regiooni õhuruumis aset leidnud intsidentidega,» lausus Goettemoeller.
«Tahame vähendada riske, et ei tekiks selline kriis, mis võib eskaleeruda konfliktiks. Seda ei taha keegi, see pole kellegi huvides,» lisas ta.