/nginx/o/2017/01/14/6251201t1ha8d3.png)
Hiina ida osas asuvates sõltuvusravi kliinikutes on arvel üle 6000 internetisõltlase - enamik neist teismelised. Nende terveks ravimiseks ei piirduta aga internetile ligipääsu keelamisega, hiinlaste arvutisõltuvust püütakse seal välja juurida elektrišokkide abil, kirjutab USA ajaleht The New York Times.
Septembris jõudis ajalehtede esikaantele uudis sellest, kuidas üks Shandongi provintsis taolises raviasutuses viibinud patsient tappis pärast koju tagasi saamist kättemaksuks oma ema, kes ta sinna saatnud oli.
Nüüd püüavad Hiina ametivõimud Shandongiga sarnaseid laagreid rohkem reguleerida. Üldjuhul saadavad vanemad sinna oma arvutimängu sõltlastest lapsed juhul, kui nad enam muud väljapääsu ei näe.
Hiina valitsus on koostanud seaduseelnõu, millega plaanitakse lõpetada nende laagrite kõige julmemad karistusmeetodid nagu elektrišoki saamine ja muud füüsilised karistused. Meditsiiniringkonnad on algatust tervitanud.
Pekingi sõjaväehaigla alla kuuluva internetisõltuvuskliiniku direktor Tao Ran ütles, et paljud Hiina lapsevanemad usuvad, et elektrišoki saamise mõju on vaid ajutine. Aga arsti sõnul on ta näinud, et paljude teismelised, keda laagrites sel viisil ravitud on, on saanud sellest püsiva psühholoogilise trauma.
«Nad ei rääkinud enam, kartsid inimestega kokku saada ja keeldusid kodust lahkumast,» ütles ta. «Ja juba kuuldes sõna 'haigla' või 'arst' sattusid nad paanikasse.»
Pekingis asuva Hiina poliitikateaduste ülikooli juuraprofessor Qu Xinjiu, ütles, et suhtumine, et vanematel oma laste üle selline ülemvõim, et perekondlikesse asjadesse ei tohi sekkuda isegi politseiametnikud, on Hiinas väga levinud.
«See on ka põhjus, miks nii mitmed lapsevanemad saadavad oma järeltulijad elektrišoki ravi saama, kuigi paljud kõrvalseisjad leiavad, et see on vale,» märkis professor.
Pole teada kui palju taolisi raviasutusi Hiinas kokku on, aga nende meetodite tagajärjed on riigis muret valmistanud juba aastaid.
Uus seadus peaks reguleerima ka seda, kui palju alaealised arvutimänge mängida võivad. Ka mängude loojad on seaduse jõustumise korral kohustatud panema paika meetmeid, kuidas kasutajaid paremini jälgida, näiteks peavad mängijad hakkama ennast oma pärisnime all registreerima.
Seaduseelnõus on kirjas, et alaealistel keelatakse arvutimängude mängimine alates südaööst kuni kella kaheksani hommikul, kuid ei täpsusta, mis saab olema lubatud tundide arv.
Tao sõnul pole tõenäoline, et seadus võetakse üleriigiliselt vastu samas mahus. Arvutimängude kulutatud tundide arvu saab ka lihtsalt võltsida, lisas ta.