/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/01/18/6258529t1h73f9.jpg)
WikiLeaksi asutaja Julian Assange tervitas eile USA presidendi Brack Obama otsust leevendada Chelsea Manningu vanglakaristust, edastas uudisteagentuur AFP.
Obama vähendas Wikileaksi lekitaja Manningu vanglakaristust ligi 30 aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tervitan president Obama otsust leevendada Chelsea Manningu karistust. Ma olen seisukohal, et demokraatia ja õiguskorra õitsengu nimel peaks valitsus viivitamatult lõpetama oma sõja vilepuhujate ning väljaandjatega nagu WikiLeaks ja ma ise,» ütles Assange.
Obama leevendas eilemärkimisväärselt saladokumentide WikiLeaksile lekitamise eest muu hulgas spionaažis süüdimõistetud Chelsea Manningi vanglakaristust, teatasid võimuesindajad.
WikiLeaks nimetas otsust suureks õigluse võiduks.
Obama leevendas Chelsea Manningi karistust 35 aastalt seitsmele.
«Võit: Obama leevendas Chelsea Manningi karistust 35 aastalt seitsmele. Vabanemistähtaeg on nüüd 17. mai,» kirjutati WikiLeaksi Twitteri kontol.
Assange teatas eelmisel nädalal, et soostub enda väljaandmisega Ühendriikidele juhul, kui president Barack Obama annab armu dokumentide lekitamise eest trellide taga istuvale endisele USA sõdurile Manningule.
«Kui Obama annab Manningule armu, soostub Assange enda väljaandmisega USA-le, seda vaatamata [USA justiitsministeeriumi] juhtumi selgele põhiseadusvastasusele,» kirjutas WikiLeaks Twitteris.
Assange on elanud Ecuadori Londoni-saatkonnas alates 2012. aasta juunist, et vältida enda väljaandmist Rootsile, kus teda ootavad ees süüdistused seksuaalrünnakus.
Austraalia päritolu endine arvutihäkker on väljendanud varem kartust, mille kohaselt annab Stockholm ta välja Ühendriikidele. Assange on pahandanud tõsiselt Washingtoni seoses WikiLeaksi lekitatud dokumentidega, mis sisaldasid tuhandeid USA sõjaväe ja diplomaatiliste ringkondadega seotud asju.
Lekitatud dokumentide eest mõistis USA kohus Manningu süüdi ja määras talle 35 aasta pikkuse karistuse üksikkongis, kuna süüdistuste kohaselt andis ta WikiLeaksile üle enam kui 700 000 välisministeeriumi tundliku teabega dokumenti.
Soovahetusoperatsiooni läbi teinud sõduri toetajad lootsid Obamalt enne ametist lahkumist armuandmist, ehkki Valge Maja oli varem öelnud, et president ei kavatse talle andestada.
/nginx/o/2017/01/18/6257823t1he65a.jpg)
Manning on kahel korral üritanud enesetappu ning hetkel on ta kaitsjad esitanud sõjaväekohtule apellatsiooni, mis ootab kohtu vastust.
Washington on jätkuvalt seda meelt, et 2010. aasta lekete puhul tuleb Assange kohtupinki tuua, ehkki praegu ei ole veel ühtegi konkreetset süüdistust esitatud.
WikiLeaksi Twitteri-postitusega oli kaasas ka USA peaprokurörile Loretta Lynchile adresseeritud kiri, milles Assange'i advokaat Barry Pollack väidab, et puudub igasugune juriidiline alus juurdluse jätkamiseks WikiLeaksi asutaja suhtes.