/nginx/o/2017/01/18/6258215t1hbd96.jpg)
Moldova peaminister Pavel Filip rõhutas pärast eilset presidendi avaldust Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonileppe võimalikust tühistamisest, et Moldova tahab ühendusega jätkuvalt liituda ning kiirendab võetud kohustuste rakendamist.
President Igor Dodon viibis eile Moskvas ning kritiseeris ELiga 2014. aastal sõlmitud lepet. Tema sõnul võib pärast 2018. aasta parlamendivalimisi moodustatav valitsus leppe tühistada.
/nginx/o/2017/01/18/6258213t1h74d0.jpg)
Peaminister Filip rõhutas kolmapäeval uudisteagentuurile Associated Press teates, et Moldova põhiseadus ei luba presidendil sellist otsust teatada ega langetada. Filipi hinnangul on Dodoni avaldus puhas retoorika.
Filipi sõnul tema valitsus ei aktsepteeri mis tahes sekkumist presidendilt küsimuses, mis jääb väljapoole viimase võimutäiust.
«Otse vastupidi - me kiirendame võetud kohustuste rakendamist,» öeldi avalduses. «Assotsiatsioonilepe on osa meie valitsusprogrammist, riigi üks strateegilistest tugisammastest ... ning me jätkame reformide rakendamise ja kodanike heaolu suurendamisega.»
Pärast seda, kui Moldova EL-iga leppe allkirjastas, kehtestas Venemaa Moldova veinidele, puu- ja juurviljadele.
Vene president Vladimir Putin ütles ühispressikonverentsil Dodoniga, et Venemaa pooldab Moldova blokivälist staatust ja territoriaalset terviklikkust ning taastab riikidevahelised majandussidemed.
Samas ütles Dodon visiidi ajal, et Moldova on nõus saama vaatlejariigiks Venemaa domineeritud Euraasia majandusliidus.
Filip kritiseeris Dodoni avaldust, öeldes, et presidendil pole selles küsimuses sõna võtmiseks mitte mingit õigust. Sammud Venemaaga suhete parandamiseks peaksid jääma kahepoolsele tasandile, lisas peaminister.
Dodoni reis Moskvasse oli tema esimene välisvisiit pärast valituks osutumist novembris. Ta lubas taastada Moskvaga kaubandus- ja poliitilised suhted.
Olukorda Moldovas pingestab ka jätkuvalt olukord peamiselt Vene elanikkonnaga Transnistria, mis lõi Moldovast lahku 1990. aastal hirmus, et Moldova taasühineb Rumeeniaga. Ükski riik seda tunnustanud ei ole. Vene väed on piirkonnas alates 1992. aasta sõjast, milles hukkus üle 1500 inimese. Enklaavis asub 1500 Vene sõdurit.