Eesti julgeolekugarantii on kodanike kaitsetahe

Kaitseliidu õppus Põhjatäht Lennujaama ümbruses. Pildil maskeerunud kaitseliitlane. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Relvatärina saatel rühivad heledas sõjaväeriietuses sõdalased viimase takistuse poole – tarvis on jõuda Vene piiri ääres asuva Narva kindluseni.

Venemaad ja Eestit eraldava lumise Narva jõe ääres kõlavad lasud ei heiduta siiski Utria dessandis osalevaid vabatahtlikke, kes on tulnud osa saama iga-aastasest NATO suurimast sõjaväevõistlusest.

Ettekandjana töötav Ruth Maadla, kes veedab oma nädalavahetused vabatahtlikuna paramilitaarsetel õppustel, sõnab, et annaks kõik endast oleneva, et aidata oma väikest riiki. Kui midagi peaks juhtuma.

Pealambi ja raske seljakotiga naine on heas tujus hoolimata sellest, et on just lõpetanud külma ilmaga toimunud 90-kilomeetrise matka, kaetud mudaga ja jalad villis.

Nagu teisigi Euroopa idaserva elanikke, tegi 2014. aasta Vene invasioon Ukrainasse ka eestlasi sügavalt murelikuks. Ühendriikide presidendiks valitud Donald Trumpi ähvardused NATO suunal on andnud muretsemiseks põhjust veelgi.

Lisame neile teguritele veel Kremli mõõgatäristamise ja raskelt relvastatud Kaliningradi oblasti, ja on arusaadav, miks endiste Nõukogude võimu all olnud Euroopa idapiiri riikide seas on paramilitaarsed õppused nõnda populaarsed.

Viimase kahe aastaga on Kaitseliidu liikmeskond suurenenud kümne protsendi võrra. Koos naiste ja laste üksustega 25 600 pealist organisatsiooni nähakse riigi 6500 sõduriga kaitseväele hädavajaliku täiendusena.

Kui mõned kaitseliidu vabatahtlikest osalevad aktiivsetes sõjaväeharjutustes nagu laskmine või orienteerumine, siis teised eelistavad rahulikumaid ülesandeid nagu näiteks Ida-Ukraina sõjaohvritele sokkide kudumine.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili kirjeldab algatust kui äärmiselt olulist Venemaa-suunalist heidutusmehhanismi. Kiili märkis kahest magamata ööst kurnatud vabatahtlikke õnnitledes, et keegi ei tohiks alahinnata tugeva kaitsetahtega kodanike rolli riigikaitses.

Paljud Kaitseliidu liikmetest on endised ajateenijad, kuid liitumas on ka üha enam tavalisi eestlasi. Tallinnas elav küberturvalisuse ekspert Sille Laks ütleb, et on viimase kolme kuu jooksul veetnud Kaitseliidu baasõppustel umbes 400 tundi.

«Ma saan midagi oma riigi heaks ära teha,» sõnas sportlik avalik teenistuja, kes pistis koiduvalguses rinda pakasega, et ühte võistluse kontrollpunkti jälgida.

Kuigi NATO kollektiivse kaitse klausel on Eesti julgeoleku põhiline tagatis, et saa analüütikute sõnul alahinnata ka vabatahtlike rolli.

«Kõige mustema stsenaariumi kohaselt võib Venemaa kogu Eesti kiiresti vallutada, kuid vastupanu osutamisega on võimalik abi saabumiseni aega võita,» sõnas Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi vanemteadur Kristi Raik, rõhutades et taoline rünnak on siiski hetkel ebatõenäoline.

Moskva tõstis eelmisel aastal Balti regioonis panuseid, paigutades Leedu ja Poolaga piirnevasse Kaliningradi oblastisse Iskanderi raketisüsteemid, mis on võimelised tulistama rakette Läänemere ümbruses.

Venemaa otsus raketisüsteem paigutada oli vastus NATO otsusele saata Balti riikidesse ja Poola neli rahvusvahelist pataljoni. Eesti, Lätti ja Leetu saabub järgmiste kuude jooksul 3500-pealine sõjaväebrigaad.

Kõige selle valguses jälgitakse Trumpi Moskva-meelset ja NATO-vastast retoorikat üha kasvava murelikkusega. Kuid Kaitseliidu ülem Kiili jääb NATO toetusele kindlaks: «Me ei räägi ainult Trumpist. NATOl on 28 liiget.»