Norra Nobeli komitee otsustas tänavuse rahupreemia anda endisele Soome presidendile Martti Ahtisaarile.
Nobeli rahupreemia pälvis Martti Ahtisaari
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kandidaadiks esitamise aluseks oli eelkõige tema teened Namiibia iseseisvumisel ja Kosovo kriisi lahendamisel, kuid komisjon määras Ahtisaarile Nobeli rahupreemia «oluliste jõupingutuste ja rahvusvaheliste konfliktide lahendamise eest erinevatel mandritel rohkem kui kolme kümnendi jooksul,» kirjutas nobelprize.org.
«Ma olen üllatunud, et norralased seda tegid. Ma olen 12,5 protsenti norralane ja seetõttu peaksin ma ka sobima,» ütles Ahtisaari Norra ringhäälingule antud usutluses, millega ta viitas oma Norra päritolule, vahendas thenorwaypost.no.
Soome endine president ja diplomaat sündis 1937. aastal Viiburis, mis praegu kuulub Venemaale.
Tulevane president asus välisministeeriumis tööle juba 1965. aastal, kus ta alustas rahvusvahelise arenguabibüroo sekretärina, hiljem sai temast osakonnajuhataja ja juhataja.
1973. aastal saadeti ta suursaadikuna Soomet esindama ebastabiilsetesse Aafrika riikidesse: Tansaaniasse, Sambiasse, Somaaliasse ja Mosambiiki. 1977. aastal sai sõjatehnikaspetsialisti perekonnas sündinud Ahtisaarist ÜRO peasekretäri abi ja Namiibia volinik.
Jõupingutuste eest Namiibia iseseisvumisel andis riigi juhtkond Ahtisaarile ja tema naisele Eeva Irmelile ka riigi aukodaniku tiitli.
Ahtisaari on olnud edukas ka Indoneesias, kus ta aitas kaasa Acehi iseseisvusliikumise ja keskvõimu vahelise rahulepingu sõlmimisele 2005. aastal.
2005. aasta lõpus valiti Ahtisaari ÜRO erisaadikuks Kosovo tuleviku määramisel, sest 90ndate alguses töötas ta Genfis endise Jugoslaavia, Bosnia ja Hertsegoviina töögrupi esimehena, mistõttu tundis ta hästi Balkani riikide hingeelu.
Sotsiaaldemokraatliku partei presidendikandidaadina sai Ahtisaari Soome riigipeaks 1994. aastal. Tema eestvedamisel ühines Soome 1995. aastal Euroopa Liiduga ja toetas euroliidu laienemist ka Balti riikidesse. Riigipea ametiülesandeid täitis Ahtisaari kuus aastat.
Teda on varem eduka rahuvahendaja rolli eest pärjatud Hesseni, Fulbrighti, UNESCO Félix Houphouët-Boigny rahupreemiatega. Ta on paljude ülikoolide audoktor ja pävinud rohkelt auhindu, mille hulgas on ka Eesti Maarjamaa Risti teenetemärgi kett.
Nobeli rahupreemia suurus on 10 miljonit Rootsi krooni ehk ligikaudu 16 miljonit Eesti krooni. Preemia pidulik üleandmine toimub selle asutaja Alfred Nobeli surmapäeval 10. detsembril Oslos.
Ahtisaari on olnud Nobeli rahupreemia kandidaat neljal korral, viimati 2006. aastal.