Tuhanded meeleavaldajad marssisid pühapäeval läbi Rumeenia pealinna ja teiste linnade, et protestida amnestia vastu tuhandetele vangidele, mis kriitikute sõnul võib korruptsioonivastasele võitlusele tagasikäigu anda.
Rumeenias avaldasid tuhanded meelt valitsuse amnestiakava vastu
22. jaanuar 2017, 23:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 10 000 protestija kogunes Ülikooli väljakule ja murdis seejärel läbi politseiahelikust, et liikuda valitsuse peakorteri poole. Tuhanded inimesed olid tulnud meelt avaldama ka Rumeenia lääneosas asuvas Cluj linnas ja põhjaosas Iasis.
«Tahame demokraatiat, vargad vangi!» skandeerisid meeleavaldajad Bukarestis. Nad juubeldasid, kui valitsuskriitiline ja korruptsioonivastast võitlust toetav president Klaus Iohannis protestüritusele ilmus.
Paljud meeleavaldajad olid eakad, teised aga kandsid oma õlgadel ja süles lapsi. Demonstrandid nimetasid valitsevat sotsiaaldemokraatlikku parteid punaseks katkuks.
Peaminister Sorin Grindeanu soovib läbi suruda vangide amnesteerimist puudutavat kriisimäärust, mis tema sõnul parandaks olukorda vanglate ülerahvastuse osas. Kriitikud aga väidavad, et see aitab valitsuse korruptsioonis süüdi mõistetud liitlasi. Nende sõnul peaks ettepanekut arutama parlament.
Kunstitöötaja Donald Simionoiu sõnul usub ta, et ettepanek varjab teisi asju, märkides, et sellest võidaks sotsiaaldemokraatide juht Liviu Dragnea, keda on häältevõltsimise eest karistatud kaheaastase tingimisi vabaduskaotusega, ning meediaärimees Dan Voiculescut, kes kannab kümneaastast vanglakaristust rahapesu eest.
Justiitsministeerium avaldas kolmapäeval ettepaneku mustandi, mida on juba kritiseerinud Rumeenia peaprokurör, kohtud ja opositsioonipoliitikud. Väidetavalt mõjutab kava peamiselt neid, keda on karistatud vähem kui viieaastase vabaduskaotusega, välja arvatud seksuaalkuritegudes, vägivallas ja korruptsioonis süüdi mõistetud.
Enam kui 60-aastaste vangide, rasedate naiste ja laste karistusi vähendataks poole võrra sõltumata süüteost.
Vanglavõimude sõnul tooks see kaasa 3700 vangi vabastamise, valitsuse andmeil on see arv 2500.