Süüria rahukõnelused Astanas algasid

FOTO: MUKHTAR KHOLDORBEKOV/REUTERS/Scanpix

Kasahstani pealinnas Astanas algasid täna rahukõnelused Süüria mässuliste ja režiimi vahel.

Tegemist on esimese korraga pärast Süüria konflikti puhkemist 2011. aastal, kui president Bashar al-Assadi režiimiga peab läbirääkimisi ainult mässuliste relvarühmituste esindajatest koosnev delegatsioon. Mässuliste poliitilise tiiva esindajad on seekord nõunike rollis.

Rixos President hotell Kasahstani pealinnas. FOTO: KIRILL KUDRYAVTSEV/AFP/Scanpix

FOTO: KIRILL KUDRYAVTSEV/AFP

Kõnelused hotellis Rixos President avati istungiga, millest võtsid osa esindajad Süüria mässuliste ja valitsuse delegatsioonist, kõnelusi vahendavast Iraanist, Türgist ja Venemaast ning võõrustavast Kasahstanist, ütles Interfaxi korrespondent. Lisaks viibivad kohtumisel ka ÜRO eriesindaja Süürias Staffan de Mistura ja USA suursaadik Kasahstanis George Krol.

Euroopa diplomaadist allika sõnul on kohtumisel suursaadiku tasandil esindatud ka Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Istungi järel suleti kõnelused meediale ning need jätkuvad kinniste uste taga.

Algselt pidid toimuma mässuliste ja valitsuse vahel otsekõnelused, kuid mässuliste pressiesindaja Yehya al-Aridi ütles AFP-le vahetult enne kõneluste algust, et mässulised ei kavatse valitsuse esindajatega kõneluste esimeses voorus otsekõnelusi pidada, sest valitsus pole senini pühendunud leppele, mille see 30. detsembril allkirjastas. Esindaja viitas Türgi ja Venemaa vahendatud üleriigilisele Süüria relvarahule.

Praeguseks pole teada, kas otseläbirääkimised välistati täielikult või need võivad toimuda teistes voorudes.

Kuigi osapooled tervitavad kõneluste toimumist, siis on neil mõnevõrra erinev arusaam kõneluste eesmärgist.

Mässuliste varasemal sõnul keskendutakse detsembri lõpus jõustunud relvarahu kindlustamisele. «Küsimus on vaatlejate paigutamises, uurimiste läbiviimises ning vastutusmehhanismide paikasaamises,» ütles mässuliste läbirääkija Fares Buysh. «Tahame neid mehhanisme, et see (relvarahu lagunemine) enam ei korduks.»

Relvarahule keskendumist on rõhutanud ka Damaskuse peamised toetajad Iraan ja Venemaa.

Režiim seevastu on kutsunud üles pidama kõnelusi ka kõikehõlmava poliitilise lahenduseni jõudmiseks.

Süüria riigimeedia tsiteeris Damaskuse pealäbirääkijat Bashar al-Jaafarit, kelle sõnul üritab Süüria valitsus leida ühist pinda kõneluste teiste osalejatega, konsolideerida vaenutegevuse peatumine ning eraldada mässulised äärmusrühmitustest ISIS ja Fateh al-Shami Rinne.

Valitsuse delegatsioonile lähedalasuv allikas ütles AFP-le, et valitsus osaleb Astana kohtumisel arusaamisega, et päevakorras on nii relvarahu tugevdamise kui ka poliitilise lahenduse põhimõtete arutelu.

Allikas lisas, et kõneluste peakorraldajad - režiimi toetavad Iraan ja Venemaa ning mässulisi toetav Türgi - üritavad kiiruga kokku panna lõppavaldust, millele oodatakse teisipäeval mässuliste ja režiimi esindajate allkirju.

Ekspertide hinnangul võib Astanas toimuda läbimurre, mis võib omakorda tuua seni edutult möödunud ja 8. veebruaril jätkuvatele Genfi läbirääkimistele rohkem mässulisi. Mässulised rõhutavad, et Astanas toimuvad kõnelused pole alternatiiv Genfi protsessile, mis keskendub Süüria konflikti poliitilisele lahendamisele ja konfliktijärgsele tulevikule.

Tagasi üles