/nginx/o/2017/01/23/6272849t1h85fb.jpg)
Soome ja Rootsi olid pikki aastaid ainsad riigid maailmas, kus pakutakse tasuta koolilõunat. Tänaseks on ka Eesti põhjanaabrite eeskuju järginud. Ent ajalooline tõsiasi on, et kõige esimesena alustas tasuta koolitoidu jagamisega Soome, kirjutab Helsingin Sanomat
Koolilastele antav soe toit kehtestati Soomes seadusega 1943. aastal. Sõja-aja tõttu seati sisse ka viieaastane üleminekuperiood, ent juba ülejärgmisel aastal pakuti sooja sööki pea kõigi Soome õppeasutustes.
Koolilõuna ajalugu ulatub aga siiski palju kaguemasse aega. Nimelt jagati maksuta toidupoolist juba 1837. aastal Porvoos tütarlastekoolis.
Menüüd olid kaua aega tagasihoidlikud ja vaheldust oli nendes vähe. Näiteks 1930. aastatel söödi koolides peamiselt suppi ja putru. Õpilased tegid köögis abitöid, mh koorisid kartuleid, ja tõid võimaluse kodust toiduaineid kaasa.
Maksuta toidupoolist jagati juba 1837. aastal Porvoo tütarlastekoolis.
1950ndatel lisati Helsingi koolide tavaportsjonile lisaks menüüsse juba ka piim ja leib. Poolfabrikaate ja külmutatud tooted jõudsid koolisööklatesse 1970-ndatel.
Tänapäeval on toiduvalik üha mitmekülgsem. Nii saab Helsingi koolides juba enam kui kümme aastat valida meelepärase veganmenüüst.
Ka koolisööki mõjutavad toidutrendid, ent moest hoolimata püsivad paljude laste lemmikroad koolimenüüs aastaid. Näiteks hernesupp ja lihapallid kastmes.
Koolilõuna keskmine maksumus Soome on 2,80 eurot õpilase kohta. Kusjuures söögi osa kogu summast on umbes üks euro. Soomlaste koolilõuna tasub kohalik omavalitsus.
Muide, praegu kehtiv menüü kinnitati aastal 2008 ja see on jõus veel viimaseid päevi. Uuel nädalal jõustub nimelt uus ja senisest mitmekülgsem koolilõunasoovitus.
/nginx/o/2017/01/23/6272849t1h85fb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/08/28/4426133t1h75f2.jpg)