Ühendkuningriigi ülemkohus otsustas täna, et valitsus ei saa käivitada Euroopa Liidust väljumise protsessi ilma parlamendi heakskiiduta.
Mida tähendab Briti ülemkohtu otsus Brexiti jaoks?
Kohtuotsus ei tulnud küll otseselt üllatusena, aga on kindlasti Theresa May plaanidele oluline tagasilöök.
Mida kavatseb peaminister järgmise sammuna ette võtta ja kuidas mõjutab tänane kohtuotsus brittide EList väljaastumist?
-Mida kohus otsustas?
BBC parlamendi korrespondendi sõnul on tõenäoline, et eelnõu võetakse ette enne alamkoja korralist puhkust veebruari keskel. See tähendab, et selle heakskiitmise korral jõustuks see märtsi alguseks kindlasti ja May plaane uudis ei segaks.
Ülemkohus võttis häältega 8-3 vastu otsuse, mille järgi peab aluslepingu artikkel 50 (lahkumist alustav artikkel ELi alusleppes) käivitamiseks toimuma parlamendihääletus.
-Mis saab edasi?
Valitsuse õigusnõunik peaprokurör Jeremy Wright ütles vahetult pärast istungit, et valitsus nõustub otsusega ja teeb kõik, mis vajalik, et kohtuotsust täita.
Briti valitsus esitab parlamendile eelnõu Brexiti käivitamiseks lähipäevil, teatas täna Briti nn Brexiti-minister David Davis.
Davise sõnul võimaldab eelnõu valitsusel kiiresti edasi liikuda ja käivitada ametlik protsess plaanitud ajaks ehk hiljemalt märtsi lõpuks.
#Brexit Secretary says parliament legislation to be introduced "shortly" to achieve end of March Article 50 deadlinehttps://t.co/2ku6cne959 pic.twitter.com/FfICl9MaQw
— BBC Breaking News (@BBCBreaking) January 24, 2017
- Brexiti küsimus läheb niisiis parlamenti – aga kuidas?
Väidetavalt oli valitsus koostanud seaduseelnõu mustandi juhuks, kui ülemkohtu otsus saab olema negatiivne. Detailsemalt peaks valitsus selle sisust informeerima hiljem.
Mis on aga kindel on see, et seaduseelnõu peavad heaks kiitma parlamendi mõlemad kojad.
-Kui pikaks võib protsess venida?
Eelnõu saab parlamendis eelisõiguse.
Konservatiivid tahavad sellega parlamendis suure tõenäosusega kiiresti ühele poole saada, kuid arvestada tuleb ka leiboristide (Suurbritannia töölispartei), demokraatide ja šotlastega.
Šotlased on juba öelnud, et soovivad enne artikkel 50 käivitamist suuri ja olulisi muudatusi. Leiboristid teatasid, et artikli käikulaskmist nad takistama ei hakka, kuid soovivad kindlasti muudatusi selle tingimustes.
BBC parlamendi korrespondendi Mark D'Arcy sõnul on tõenäoline, et eelnõu võetakse ette enne alamkoja korralist puhkust veebruari keskel. See tähendab, et selle heakskiitmise korral jõustuks see märtsi alguseks kindlasti ja May plaane uudis ei segaks.
-Kas on võimalus, et Brexit blokeeritakse?
Teoorias on see võimalus olemas, kuid reaalsuses seda tõenäoliselt ei juhtu.
Võimalus, et mõni parlamendi konservatiiv artikkel 50 vastu hääletab, on väike. Alamkojas on aga neid enamus, mis tähendab, et ilma konservatiivide vastuhääleteta kiidetakse EList lahkumine parlamendis heaks.
-Mida tähendab uudis Šotimaale, Põhja-Iirimaale ja Walesile?
Ülemkohtu kaasus ei puudutanud ainult artikkel 50 käivitamise õigust. Arutati ka Šotimaa, Põhja-Iirimaa ja Walesi omavalitsuste kaasamist Brexiti-lahenduse väljatöötamisse. Kohus leidis aga, et omavalitsustega läbirääkimine kohustuslik ei ole ja neil ei ole õigus ka Brexitit vetostada.
Downing Street on varem öelnud, et Šotimaad, Walesi ja Põhja-Iirimaad otsustusprotsessist välja ei jäeta.