USA on Vaikse ookeani kaubandusleppest väljas: mis saab edasi?

USA president Donald Trump allkirjastas eile kolm täitevkorraldust - USA lahkumise Vaikse ookeani partnerlusleppest (TPP), föderaaltöötajate palkamise külmutamise ning sammud välisriikide vabaühenduste vastu, mis toetavad aborte.

FOTO: Ron Sachs/CNP/AdMedia/SIPA/Scanpix

Eile allkirjastas president Donald Trump käskkirja, millega taganeb Vaikse ookeani kaubandusleppest (TPP). Ühendriikide taandumine tähendab maailma suurimale kaubandusleppele ilmselt surmaotsust, aga ei pruugi.

- Mis on TPP?

Washingtoni algatatud ja 2015. aastal 12 riigi allkirjastatud Vaikse ookeani kaubanduspartnerlus (TPP) ei ole veel jõustunud.

TPPs osales enne USA lahkumist lisaks Ühendriikidele 11 Vaikse ookeani ja Aasia riiki, kes moodustasid koos umbes 40 protsenti maailmamajandusest, sealhulgas Austraalia, Brunei, Kanada, Tšiili, Jaapan, Malaisia, Uus-Meremaa, Singapur ja Vietnam. Ja selles nähti vastukaalu Hiina kasvavale majanduslikule mõjule.

Barack Obama administratsiooni ajal püüti TPPga liitumist USA liitlastele maha müüa kui ainulaadset võimalust haarata maailmakaubanduses initsiatiiv ja tagada, et Hiina ei saaks läbirääkimistel oma tingimusi peale suruda.

Lepe näeb ette riikide omavahelises kaubavahetuses enamiku tollimaksude kaotamise või vähendamise. Leppe pooldajate sõnul on eesmärk kehtestada 21. sajandi reeglid kaubanduses, mis järgivad töötajate õigusi ja keskkonnasõbralikkust ja survestada leppe allkirjastajate ringi mitte kuuluvat Hiinat järgima TPP standardeid.

- Miks Trump selle tühistas?

Kinnisvaramiljardäri presidendikampaania üks kesksemaid lubadusi oli tühistada kaubanduslepped nagu TPP, mis tema sõnul on viinud USAst töökohti ja hävitanud selle tööstuspiirkonnad.

«Oleme sellest juba pikka aega rääkinud,» ütles eile Trump, allkirjastades otsust USA lahkumiseks TPPst. «See, mida me äsja tegime, on Ameerika tööinimese jaoks suur asi.»

Kriitikute sõnul on see kasulik vaid suurkorporatsioonide jaoks ja leppe jõustumise puhul oleks välismaised tootjad saanud tariifide vaba ligipääsu USA turule, mis pikemas perspektiivis tähendaks seda, et USA enda firmade ja farmide toodang, kus tootmiskulud on kõrgemad, ei suuda enam algavas hinnarallis võistelda.

-Mis saab TPP-st edasi?

Paljud riigijuhid on investeerinud TPPsse palju poliitilist kapitali, peamine kirss tordil oli leppega liitujate jaoks aga just Ameerika turule pääsemine.

Nüüd kui USA on öelnud, et taganeb leppest, on sellega liitunud ülejäänud 11 riigil sisuliselt kaks võimalust.

Variant 1: Minna teemaga edasi ja omavaheline lepe siiski sõlmida. Austraalia oli esimene, kes teatas täna, et pingutab Vaikse ookeani kaubanduspartnerluse päästmise nimel ka pärast seda, kui USA president Donald Trump otsustas kaubandusleppest lahkuda, ning avab ukse Hiina liitumiseks lepinguga.

«Võimalik, et USA seisukoht võib aja jooksul muutuda, nagu on juhtunud teiste kaubanduslepetega,» ütles Turnbull ajakirjanikele, lisades, et USA välisministrikandidaat Rex Tillerson ja vabariiklased toetavad TPPd. «On ka võimalus, et TPP jätkub ilma Ühendriikideta. Kahtlemata võiks lepinguga ühineda Hiina.»

Variant 2: Alustada läbirääkimistega taas nullist, mis annaks Trumpile võimaluse see lepe ka oma valijatele muudetud tingimustel maha müüa.

Samas on Trump varem öelnud, et ta soovib sõlmida riikidega pigem kahepoolseid kaubanduslepinguid, mis võimaldavad tema sõnul rääkida USA-le välja paremaid tingimusi.

Tagasi üles