Süüria põhja- ja idaosas sai õhurünnakutes surma 38 inimest

Venemaa kaitseministeeriumi pressiteenistuse edastatud foto pommitajatest Tu-22M3 ründamas Islamiriigi sihtmärke Süürias.

FOTO: /AP

Süüria idaosas asuvas Deir Ezzori linnas sai teisipäeval õhulöökides surma 12 tsiviilisikut ja 15 sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejat, teatasid inimõiguslased.

Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel hukkus veel 11 inimest, keda tabas õhurünnak, kui nad põgenesid islamistide valduses olevast Al-Babi linnast riigi põhjaosas. Hukkunute seas oli vähemalt kaks last.

Vene pommitajad ründasid teisipäeval kolmandat korda nelja päeva jooksul äärmusrühmituse Islamiriik (IS) positsioone Süüria idaosas, teatas varem päeval Venemaa kaitseministeerium.

Kaitseministeeriumi teatel ründas kuus pommitajat Tu-22M3 teisipäeval IS-i positsioone Süüria Deir Ezzori provintsis. Ministeerium lisas, et pommitajad tabasid kõiki sihtmärke, teiste seas pühasõdalaste laskemoonatehast.

Sarnaseid reide korraldasid Vene pommitajad ka laupäeval ja esmaspäeval.

Vene delegatsioon andis Astanas toimunud Süüria kohtumisel relvastatud opositsiooni esindajatele üle Moskva koostatud Süüria põhiseaduse kava, ütles teisipäeval Vene presidendi eriesindaja Süürias Aleksandr Lavrentjev.

Sammu eesmärk on "kiirendada uue põhiseaduse vastuvõtmise protsessi ja anda sellele täiendav tõuge". "Loodame, et Süüria relvastatud opositsioon on selles suunas edaspidi tarmukam," rõhutas Lavrentjev.

Vene presidendi eriesindaja märkis, et Moskvas jäädakse ootama opositsiooni seisukohta selle eelnõu osas.

"Põhiseaduse eelnõu on praegu relvastatud opositsiooni käes ja ootame nende seisukohta, mis on meie jaoks edasise abi osutamise seisukohalt väga tähtis ja huvitav," ütles ta.

Kaks päeva kestnud kõnelustel läbimurdeni ei jõutud. Uue põhiseaduse koostamises nähakse kõneluste üht olulisemat punkti. Venemaa ja USA survestasid 2016. aasta augustis toimunud kõnelustel nii mässulisi kui ka režiimi koostama uut põhiseadust, kuid edutult.

Süüria režiim rakendas 2012. aastal põhiseaduse, milles laiendati presidendi võimutäiust. Selle alusel saab riigipea ametisse määrata nii peaministri kui ka ülejäänud valitsuse ning teatud juhtudel panna seaduseelnõule veto.

Tagasi üles