Malta ordu suurmeister Robert Matthew Festing astus tagasi pärast Vatikani ja paavst Franciscusega tekkinud vastuolusid, teatas Roomas resideeruva ordu pressiesindaja.
Malta ordu suurmeister astus paavsti nõudmisel tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. jaanuar 2017, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurmeister Festing kohtus eile Vatikanis paavstiga, teatades pärast seda kohtumist, et astub paavsti nõudmisel tagasi, edastab Reuters.
11. sajandil asutatud ordu juht on traditsiooni kohaselt suurmeister oma valimisest kuni surmani.
«Paavst esitas talle nõudmise tagasi astuda ja ta nõustus. Järgmiseks sammuks on Malta ordu nõukogu liikmete allkirjadega dokument, mis kinnitab seda tagasiastumist. Ordut juhib kuni uue suurmeistri valimiseni võimupositsioonilt teine isik ehk suurkomandör,» selgitas pressiesindaja.
Festingi ja Vatikani vahel tekkis sõnavahetus, kuna Malta ordu suurkantsler, vabahärra Albrecht von Boeselageri teadmisel jagati Aafrikas humanitaarprojekti käigus kondoome. See läks vastuollu katoliku Malta ordu kui ka Vatikani arusaamadega, mille kohaselt on raseduse ennetamisel kondoomid keelatud.
Paavst määras viieliikmelise Vatikani komisjoni Malta ordu heatetegvusprojekti ja von Boeselageri tegevust uurima. Festing keeldus Vatikaniga koostööst ja teatas, et see uurimiskomitee on ebaseaduslik.
Itaalia meedia teatel olid Vatikani ja Malta ordu suhted juba enne kondoomiskandaali mitte just kõige sõbralikumad.
Ühendkuningriigist pärit suurmeister Festing teatas, et Malta ordu on sõltumatu ja Vatikani komitee uurimine on nende siseasjadesse sekkumine.
Vatikan omakorda teatas, et kuna Malta ordu põhimõtteliselt peab alluma paavstile, siis on neil õigus uurida, mis selles ordus toimub.
Malta ordu juhtivliikmed on küll katoliiklased, kuid mitte kõik ei ole preestrid ega teised vaimulikud. Samas on selle ordu liikmed andnud paavstile kasinus- ja allumisvande. Malta ordusse kuulub umbes 13 500 liiget, neil on üle maailma 25 000 töötakat ja 80 000 vabatahtlikku.
Festing vallandas von Boeselageri, süüdistades sakslast heategevusorganisatsiooni Maltese International tegevuse ja faktide varjamises.
Von Boeselager kaitses end, teatades et sulges Aafrikas kaks Malta ordu humanitaarprojekti, kui sa teada, et nende raames oli jagatud kondoome.
Malta ordus tekkis seejärel lõhestumine ning von Boeselager ja tema teotajad süüdistasid Festingit ja USA kardinali Raymond Burke’i võimuhaaramises.
Katoliku kirik on seisukohal, et kondoomi ei tohi rasestumisvastase vahendina kasutada ning aidsist ja suguhaigusteest hoidumiseks tuleks suguelust loobuda. Vatikan tunnistab ainlt heteroseksuaalseid, mitte aga homosuhteid.
Paavst Franciscuse sõnul ei peaks 1,2 miljardi liikmega katoliku kirik pidama kultuuri- ja moraalisõdasid ning olema heatahtlik nende vastu, kes ei suuda alati katoliku kiriku reeglite järgi elada.
11. sajandil asutatud ordu abistas esmalt Pühale maale läinud palverändureid ja Ristisõdade ajal ka sõjamehi.
Nüüdseks on see Roomas asuv ordu nagu riik riigis, sest tal on rohkem kui 100 riigiga diplomaatilised suhted ning vaatleja staatus nii Euroopa Liidu kui ÜRO juures.