/nginx/o/2010/04/23/354444t1h7964.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ja keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi (rohelised) rääkisid 2009. aasta novembris USA Tallinna saatkonnale Eesti murest Nord Streami gaasitoru asjus, ilmneb Wikileaksi kodulehel avaldatud diplomaatilisest memost.
Jüssi ja Mihkelson olid konfidentsiaalseks klassifitseeritud kirjutise kohaselt läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale kulgeva gaasitoru pärast mures nii keskkonna- kui julgeolekupõhjustel.
Poliitikud väljendasid kohtumisel USA saatkonna esindajaga näiteks kartust, et Venemaa võib Nord Streami kasutada ettekäändena suurendamaks oma sõjalaevastiku kohalolekut Läänemerel.
Mihkelson ja Jüssi rõhutasid korduvalt, et nad pole täielikult Nord Streami vastu, kuid tunnistasid, et Vene-Saksa ühisettevõtte hinnangud suurprojekti keskkonnamõjust jätavad paljud küsimused vastuseta.
Mihkelsoni sõnul suurendab probleemi tõsiasi, et Eestil napib ajaloolistel põhjustel usaldust Venemaa vastu.
Hariduselt merebioloog Jüssi rääkis, et Läänemere äärsed riigid viskasid 1960ndatel ja 1970ndatel veekokku tööstusjäätmeid ja väetist. Kuigi hiljem on riigid asunud merd päästma, on saasteained seal siiani, olles ladestunud merepõhja. Jüssi sõnul kardavad Eesti eksperdid, et raskete torujuppide paigaldamine võib need saasteained paigast loksutada ja mereelustikku mürgitada.
Küsimusele, kuidas erineb Nord Stream Soome ja Eesti vahelisest Estlinki elektrikaablist, vastas Jüssi, et erinevalt gaasitorust on elektrikaabel suhteliselt kerge ja painduv. Samuti pole ohtu, et kui juhe katki peaks minema, Estlink plahvataks ja Läänemerre maagaasi voolaks.
Mihkelson tunnistas, et Eesti kartus seoses Nord Streamiga on paljuski seotud usalduse puudumisega suhetes Venemaaga ja Moskva ilmselge eesmärgiga kasutada projekti poliitilise relvana. Mihkelson ütles, et ajalugu sunnib teda kahtlustama Venemaad kõige halvemas.
Memos öeldakse, et Nord Stream tehti teatavaks pärast vaikseid kõnelusi Venemaa ja Saksamaa vahel, mis meenutavat Molotovi ja Ribbentropi läbirääkimisi 1939. aastal. Samuti väitis Mihkelson, et Vene välisluure ohvitserid on Eestis aktiivselt uurinud vastuseisu gaasitorule. See on tema sõnul selge tõend, et Nord Stream on poliitiline, mitte majanduslik projekt. Mihkelsoni sõnul võiks Gazprom palju odavamalt ehitada Saksamaale torujuhtme läbi Valgevene ja Poola – ka see olevat tõend Nord Streami poliitilisest alatoonist.
USA Tallinna saatkond märgib memo lõpus kommentaariks, et kuigi Mihkelsoni ja Jüssi jutt näitab osalist paranoiat Venemaa suhtes (olgu see õigustatud või mitte), seavad nende argumendid Nord Streami motiivid kahtluse alla. Kuna gaasitoru ei läbi Eestile kuuluvat ala, pole Eestil projekti heakskiitmisel ka ametlikku sõnaõigust. Mihkelson ja Jüssi väitsid, et nende roll on pigem julgustada Rootsi ja Soome parlamente küsimusi esitama.
Mõlemad riigid on nüüdseks teatavasti Nord Streamile heakskiidu andnud ning 1220 kilomeetri pikkune gaasitoru on valmimas. Gaasitarned Saksamaale peaksid algama juba selle aasta lõpus.