Slobodan Miloševići vend ei pea Ahtisaari autasustamist õigeks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Martti ja Eeva Ahtisaari oma kodus Helsingis, võttes vastu õnnitlusi Nobeli rahupreemia saamise puhul.
Martti ja Eeva Ahtisaari oma kodus Helsingis, võttes vastu õnnitlusi Nobeli rahupreemia saamise puhul. Foto: AP / Scanpix

Jugoslaavia ekspresidendi Slobodan Miloševići vend, endine Jugoslaavia suursaadik Moskvas Borislav Milošević nimetas Nobeli rahupreemia andmist Martti Ahtisaarile


teenimatuks määramiseks.



«Mulle valmistab see otsus meelehärmi ja ma ei leia, et Ahtisaari oleks õiglane laureaat,» ütles ta raadiojaamale Ehho Moskvõ

Interfaxi

vahendusel.

«Nobeli preemiat kasutatakse üsna sageli poliitilistel eesmärkidel. See on üks taolistest teguviisidest,» ütles Borislav Milošević.

Tema hinnangul Ahtisaari üksnes esitles dokumenti. Milošević räägib ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist nr 1244, mis millega Kosovosse lubati viia NATO juhitavad väed, mida teatakse KFORi nime all.

Samal ajal juhtis KFORi esimene ülem, kindralleitnant Sir Michael Jackson läbirääkimisi Jugoslaavia sõjaväevõimudega sõjalis-tehnilise lepingu sõlmimiseks, vahendas www.nato.int

Leping hõlmas Jugoslaavia vägede ja politseijõudude Kosovost väljaviimist, viiekilomeetrise demilitariseeritud maismaa-turvatsooni loomist Kosovoga külgnevas Montenegro lääneosas ja Serbia lõunaosas ning ühise konsultatiivkomisjoni loomist KFORi ja Jugoslaavia relvajõudude vaheliseks alaliseks sidepidamiseks.

Suhted NATOga jäid pingelisteks, kuni Jugoslaavia valijad 2000. aasta oktoobris toimunud valimistel Milosevići tagasi lükkasid ja protestimeeleavaldused sundisid viimast oma kaotusega leppima.

«Ma ei ütle, et see dokument oli halb, selle võtsid vastu Jugoslaavia juhid, kuid see oli miinimum,» rääkis Jugoslaavia ekspresidendi vend Vene raadiojaamale.

Tagasi üles