/nginx/o/2011/03/09/534084t1hceb5.jpg)
Ühendriikide päevaleht New York Times avaldas artikli sellest, kuidas Euroopa Liidu ametnike palgad jäävad paljudele Ida-Euroopa liikmesmaade riigijuhtidele vaid unistuseks.
NYT: Euroopa Liidu palk on idaeurooplastele õnnistus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NYT tõi näiteks Läti peaministri Valdis Dombrovskise, kellel artikli autori Stephen Castle´i hinnangul on üks maailma viletsam poliitiline töökoht, sest valitsjuhina peab Dombrovskis ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu tugeva hoobi saanud riigi jalule aitamiseks kärpima palku ning vähendama töökohti.
Väljaande andmetel teenib Dombrovskis aastas umbes 45 000 dollarit, mis teeb 33 680 eurot (ligi 527 000 Eesti krooni). Seejuures lähevad kolmetoalises nõukogudeaegses korteris elava lõunanaabrite valitsusjuhi palgast maha ka maksud.
«Kui härra Dombrovskis teenib vähem kui paljud Lääne-Euroopa politseinikud, ei lähe teistel Läti ametnikel nii halvasti,» kirjutas Castle, tuues näiteks lätlasest Euroopa Komisjoni arenguvoliniku Andris Piebalgsi.
Piebalgs teenib aastas 345 000 dollarit ehk 258 215 eurot (veidi üle nelja miljoni Eesti krooni), mis on Dombrovskise palgast ligi kaheksa korda rohkem.
Teise näitena tõi Castle välja Egil Levitsi, kes on Läti kohtunik Euroopa Kohtus. NYTi andmetel teenib Levits aastas 100 000 dollarit ehk 74 845 eurot (üle 1,1 miljoni Eesti krooni) rohkem kui Ühendriikide ülemkohtunik John G. Roberts.
Seejuures lisanduvad Piebalgsi ja Levitsi palgale ka boonused. Lisaks elamistoetusele ning päevarahadele saavad nad 6000 dollarit ehk 4490 eurot (70 000 Eesti krooni) toetust iga lapse kohta. Eelpool mainitud toetustele lisandub veel 10 000 dollarit ehk 7484 eurot meelelahutuseks ning helde pension.
«Jättes kõrvale tööoskuste arendamise ning andekuse, on selge, miks on tekkinud kullapalavik ja valgekraed raskustes Ida-Euroopa riikidest Euroopa Liidu töökohtadele kiirustavad,» leidis Castle, kelle sõnul moodustavad 2004. ja 2005. aastal ELiga ühinenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide 4700 ametnikku Euroopa Komisjoni ametnikkonnast kuuendiku, ületades ka eurokomisjoni seatud piirarvu.
Castle tõi oma artiklis välja asjaolu, et ligi 150 eurokomisjonis töötavat lätlast teenivad kõik vähemalt poole rohkem kui Dombrovskis. Seejuures on erinevalt Läti ja paljude teiste riikide riigisektori palkadele jäänud Brüsseli palgad samale tasemele, olles vaatamata majandusseisusele justkui tulemüüriga kaitstud.
«Kõik on suhteline,» kommenteeris 2009. aastal oma kohast Euroopa Parlamendis loobunud Dombrovskis. «Võrreldes Euroopa Parlamendi ja teiste peaministritega on see (palk - toim) väiksem, kuid asetades selle Läti konteksti, polegi see nii väike,» leidis valitsusjuht, kes teenis rahvasaadikuna europarlamendis kolm korda rohkem kui praegu.
Samas tunnistas Dombrovskis, et teenib peaministrina vähem kui 2003. aastal rahandusministrina. «Ma ei kaeble,» lisas Dombrovskis, kelle sõnul ei maksa tal palgatõusu oodata enne järgmist aastat.