Kommunismijärgse Rumeenia valitsusvastased protestid lõid rekordeid

Rumeenia politsei meeleavaldajat ohjeldamas. Foto: AP/Scanpix

Rumeenias leidis kolmapäeval aset kommunismijärgse aja suurim massimeeleavaldus, kui tõenäoliselt sajad tuhanded inimesed tulid erinevates linnades tänavaile meelt avaldama valitsuse otsuse vastu dekriminaliseerida võimu kuritarvitamine, ehkki see on vastuolus korruptsioonivastase võitlusega.

Meedia andmeilt oli pealinnas Bukarestis vähemalt 200 000 inimest, kes nõudsid valitsuse tagasiastumist seoses erakorralise määrusega, mille alusel ei ole võimu kuritarvitamine enam kriminaalkorras karistatav ning mis võeti vastu parlamendist mööda minnes. Otsus ilmus kolmapäeva hommikul kell 3 ametlikus väljaandes ja saab peatselt automaatselt seaduse jõu.

Bukaresti meeleavaldusel loopisid mitmed demonstrandid pudeleid, kive ja pürotehnikat julgeolekujõudude suunas, kes vastasid neile pisargaasiga. Osa politseinikke ja meeleavaldajaid vajas ka arstiabi.

Teist ööd järjest tulid inimesed tänavaile mitmel pool riigis, muu hulgas ka Timisoaras, mis oli 1989. aasta revolutsiooni häll. Toona päevi kestnud ülestõus sundis võimult lahkuma diktaator Nicolae Ceaușescu, kes koos abikaasaga hukati 25. detsembril 1989. aastal.

Sotsiaaldemokraatide (PSD) juhitav valitsus on võimul olnud vaid nädalaid. Ligi aasta eest võimult tõugatud PSD-l õnnestus sellele vaatamata teha 11. detsembri valimistel hea tulemus.

Valitsus ei kommenteerinud teisipäeval kuidagi määrust, ent kolmapäeval ütles justiitsminister Florin Iordache oma Facebooki lehel, et määruses pole midagi salajast, seadusevastast ega ebamoraalset.

Bukaresti sõnul vastab määrus igati põhiseadusele.

Kriitikute sõnul on määrusest suurim kasusaaja PSD liider Liviu Dragnea, kes on hetkel kohtu all väidetava võimu kuritarvitamise tõttu. Lisaks talle uuritakse veel mitme teise vasakpoolse poliitiku võimalikke võimu kuritarvitamisjuhtumeid.

Dragnead karistati 2016. aasta aprillis kahe aasta pikkuse tingimisi vangistusega valimistel häälte võltsimise tõttu. Selle pärast ei saa temast peaministrit, Dragnea sõnul on see ebaaus.

Samuti taotleb peaminister Sorin Grindeanu parlamendilt luba vangidele erakorraliselt armu anda, et vähendada ülerahvastatust kinnipidamisasutustes. Ettepanek peaks mõjutama umbes 2500 inimest.

Plaani on tauninud ka Rumeenia peaprokurör.

Kava mõjutab peamiselt inimesi, kes kannavad vähem kui viieaastast karistust, välja arvatud juhul, kui nad on süüdi mõistetud seksuaal- või vägivaldses kuriteos. Üle 60-aastaste, rasedate või noorte lastega kinnipeetavate karistust tahetakse vähendada poole võrra hoolimata sooritatud kuriteo iseloomust.

Iordache kaitses ettepanekut, öeldes, et selle eesmärk on leevendada ülerahvastatust vanglas, mitte aidata poliitikuid, kes on viimastel aastatel olnud korruptsiooni tõttu uurimise ja kohtu all. "Tahan teha selgeks, et sellest ei lõika kasu ei vägistajad, mõrvarid ega korruptsioonis süüdistatud," ütles minister varem.

Kriitikute sõnul on sellegi ettepaneku suurimad kasusaajad korruptsioonis süüdi mõistetud poliitikud.