:format(webp)/nginx/o/2017/02/06/6316541t1hdb6d.jpg)
Süüriast, Iraagist, Iraanist, Pakistanist ja Afganistanist pärit inimestele pole väljastatud Kuveidi külastamiseks ei turismi- ega äriviisasid juba alates 2011. aastast.
Esimese riigina kehtestas Trumpi-laadse reisikeelu moslemimaa (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuveidi ametivõimud on kohalikus meedias rääkinud, et reisipiirangute põhjuseks on nendes riikides valitsev ebastabiilne olukord ja kui olukord paraneb see tühistatakse.
Hetkel tundub, et see lähiajal siiski ei muutu, mis tõstatab omakorda küsimuse, mida ajutise keelu all täpsemalt mõeldakse.
Enne USA presidendi Donald Trumpi korraldust, oli Kuveit ainus riik maailmas, kes oli ametlikult keelustanud süürlaste riiki sisenemise.
Viimastel aastatel on Kuveit võtnud vastu mitmeid seadusi, mis raskendavad välismaalaste riiki saabumist. 2015. aastal sai 64 riigi hulgas läbiviidud küsitlusuuringus (InterNations survey) nimetati just Kuveit maailma kõige hullemaks kohaks, kus välismaalasena elada.
Kuigi Trumpi reisikeeld puudutas moslemimaid on laheriikide (Bahrein, Kuveit, Omaan, Katar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid toim.) reaktsioon olnud pigem vastupidine. Enamik neist pole sel teemal üldse sõna võtnud või siis Trumpi sammu toetanud.
Araabia Ühendemiraadite välisministri Abdullah bin Zayed al-Nahyani sõnul pole nimelot keelus midagi islamivaenulikku. Oma toetust keelule on avaldanud ka Dubai turvaülem Dhahi Khalfan.
USA föderaalne apellatsioonikohus ei rahuldanud nädalavahetusel Trumpi administratsiooni taotlust tühistada viivitamatult Seattle'i föderaalkohtuniku otsus, mis peatas ülemaaliselt sisenemiskeelu kehtimise.