:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6318917t1h54df.jpg)
Shaltai –Boltai, rühmituse viimane vabaduses viibiv liige soovib Eestilt asüüli, vahendab Financial Times.
Kurikuulus Vene häkker tahab Eestis asüüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kremli vastu küberrünnakuid korraldanud Shaltai - Boltai (Inglise muinasjututegelane Humpty Dumpty, eesti keeles Koogel- Moogel) liige Aleksander, kes palus avaldada vaid oma eesnime, kohtus Financial Timesiga Eestis. Siin loodab rühmituse viimane vabaduses olev liige saada ka asüüli.
«Tegemist on justkui anonüümse kuulsusega. Keegi ei tea, kes sa oled, aga kõik räägivad sinust,» sõnas Aleksander. Mõni tund enne, kui Venemaa president Vladimir Putin kandis ette oma 2014. aasta uusaastakõne, postitas rühmitus selle internetti. «Oleme alati kohal, ka siis, kui te seda kõige vähem oodata oskate,» kuulutasid nad.
Taolised Kremli vastu kasutatud võtted muutsid Shaltai –Boltai üheks juhtivaks Venemaa nn musta turunduse eksperdiks. Nende postitused olid segu võltsuudistest ja kompromiteerivatest andmetest, millega šantažeeriti poliitikuid ja ettevõtjaid.
Aleksander ja Financial Timesi ajakirjanik kohtusid Eestis ühes Mehhiko restoranis, mille hoone majutas kunagi KGBd. Aleksander tõendas oma isikut näidates Fiancial Timesi ajakirjanikule kirjavahetust grupeeringu juhi Vladimir Anikejeviga ning pilte, millele nad jäädvustatud on.
Aleksandri sõnul said nad Anikejeviga tuttavaks 2003. aastal Peterburis, kus toimus üritus damochka.ru kasutajatele. Lehekülg on segu sotsiaalvõrgustikust ja erootiliste teenuste vahendajast. Endine ajakirjanik Anikejev, varinimega Lewis viibib nüüd vahi all.
Kust Shaltai –Boltai kõik lekitatud andmed sai, Aleksander ei tea. Küll aga kahtlustatakse, et riigiametnikud lekitasid sisepingete käigus neile osa andmeid isiklikult. Aleksandri sõnul muutusid rühmituse eesmärgid aja jooksul aina kommertslikumaks ja omastatud infot müüdi kasumi teenimise eesmärgil. «Mõtlesin lahkumise peale, aga teadsin liiga palju,» sõnas Aleksander.
Rühmitus teenis andmete müügist umbkaudu üks kuni kaks miljonit dollarit. See kulus tema sõnul Shaltai –Boltai ülalpidamisele. Aleksander pole kindel, palju liikmeid grupeeringul oli.
Tema sõnul muutus kõik 2016. aasta alguses, kui Anikejev ütles talle, et Shaltai –Boltail on Vene luure seas uued operaatorid, kes palusid avaldamisele mineva info üle vetoõigust, mida nas siiski kunagi ei kasutanud. Kahtlus tekkis Aleksandril eelmise aasta lõpus, kui Anikejev Peterburi lennujaamas arreteeriti, kolm päeva Moskvas üle kuulati ja seejärel vabastati, kui luuretegelased olukorda sekkusid.
Välisminister Mikser: Eesti menetleb Vene häkkeri asüülipalvet tavakorras
Välisminister Sven Mikseri sõnul hakkavad Eesti võimud Venemaal tegutsenud häkkerite rühmituse Šaltai-Boltai liikme asüülipalvet menetlema tavalises korras.
«Mis puudutab Eesti varjupaigapoliitikat, siis vaatame iga konkreetset kaasust individuaalselt ja peamiselt lähtuvalt kahest kriteeriumist: kas inimene on õigustatud varjupaika saama, kas tema elule ja tervisele eksisteerib reaalne oht ja kas on täidetud kõik varjupaiga saamiseks vajalikud kriteeriumid. Ning teisest küljest vaatame loomulikult ja absoluutselt, kas ta kujutab mingisugust ohtu Eesti julgeolekule,» rääkis Mikser täna peetud pressikonverentsil.
«Antud konkreetsest juhtumist ei ole ei taotlust ega ka ühtegi muud dokumenti valitsuse lauale minu teada jõudnud,» ütles Mikser, kes rõhutas, et kuna tal ei ole konkreetse juhtumi kohta täiendavat informatsiooni, siis ei hakka ta selle teema üle ka spekuleerima.
Politsei- ja piirivalveametist (PPA) öeldi BNSile, et kuna varjupaigamenetlus ei ole seadusekohaselt avalik, siis ei saa PPA isegi öelda, kas isik, varjunimega Aleksander, on asüülitaotluse võimudele esitanud. «Kui see esitatakse, siis me kindlasti menetleme seda vastavalt seadusele,» selgitas PPA pressiesindaja Tuuli Härson. Tema sõnul on asüüliandmise otsus PPA pädevuses ning valitsus seda ei otsusta. See, et taotluse kohta avalikku infot ei anta, on oluline varjupaigataotleja enda julgeoleku huvides, märkis Härson.