/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/08/6322097t1h113b.jpg)
Läti kaitseministeerium kaldub mitte toetama mitmetuhandelise isikkoosseisuga Baltimaade relvajõudude ühisbrigaadi loomist, selgus täna parlamendi alamkomisjonis aset leidnud arutelul Baltimaade kaitsekoostöö üle.
Läti kaitseministeerium ei toeta ühise Balti brigaadi loomist (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alamkomisjoni liige, seimisaadik Jānis Ādamsons ütles, et Lätil ei õnnestu vältida osalemist Balti ühisbrigaadis, kuna NATO muutub ühes maailmaga. Küll aga sõltub brigaadi suurus selle konkreetsest missioonist.
«Balti brigaadi kui kiirreageerimisüksuse loomine Läänemere piirkonnas on tulevik, mille peame lahendama juba praegu,» ütles ta ja lisas, et vajadusel saaks seda 2000-3000 mehelist üksust kasutada mitte üksi Baltimaades, vaid ka muis piirkonnis.
Komisjoniistungile kutsutud kaitseministeeriumi esindaja Edvards Seliška sõnas, et Balti riikide maavägede igapäevase koostöö mõttes võib mõista ühise üksuse rajamist, ent see ei tähenda, nagu peaks iga riik käima välja terve pataljoni, mis on äärmiselt kulukas. Tema sõnul arutletakse praegu kolme Balti riigi ohvitseridest koosneva ühtse juhtimisstruktuuri loomist.
Seliška viitas, et ehkki naabrid kasutavad üksteise polügoone sageli väliõppusteks, ei ole mingit kava luua kolme riigi ühist polügooni, sest riikide kaitsekulutused on piiratud.