Vene häkker kavatseb Eestile lähipäevadel asüülipalve esitada
9. veebruar 2017, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323693t1hea3f.jpg)
Venemaal tegutsenud häkkerite rühmituse Šaltai-Boltai väidetavalt ainus veel vabaduses viibiv liige teatas, et kavatseb sel nädalal Eestile asüülipalve esitada.
«Mul on Eesti viisa ja kavatsen taotleda poliitilist varjupaika Eestis. Usun, et ametlikult pöördun Eesti valitsuse poole selle palvega homme või ülehomme,» rääkis Aleksandr Glazastikov täna Vene sõltumatu telekanali Dožd eetris.
Tema sõnul otsustas ta loobuda oma anonüümsusest pärast seda, kui kuulis teiste Šaltai-Boltai liikmete kinnipidamisest Vene võimude poolt.
«Jaanuari lõpus ilmusid meedias teated selle kohta, et kaks ülejäänud meie projekti liiget on Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) käes ning asuvad Lefortovo vanglas. Pärast seda olin veendunud, et ka minu andmed on FSB-l olemas ning ei ole mingit mõtet proovida ennast varjata. Parem teatada endast ise ja teha seda varem, kui et seda teeks meedia, kellele me võisime meie tegevuse käigus käkki keerata,» ütles Glazastikov.
Vaatamata sellele, et Šaltai-Boltaid peetakse häkkerite rühmituseks, alustati seda PR-projektina, märkis Glazastikov.
«Organisatsioon loodi poliitilise sihiga. Projekti algne ülesanne oli mõningate saladuste avalikustamine, mida mitte kogu avalikkus ei tea ning ega kahtlusta,» rääkis Glazastikov.
Šaltai-Boltai häkkerid on alates 2014. aasta algusest tegelenud Vene tippametnike, ettevõtete ja meedia kirjavahetuse näppamise ja avaldamisega. Juhtumiga seoses on vahistatud ka Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) kõrgeid ohvitsere, mis toob esile Läänes juba kaua jutuks olnud Vene eriteenistuste ja häkkerite sidemed.
USA võimud on näiteks süüdistanud Vene häkkereid Demokraatliku partei serveritesse tungimises, Saksamaa ja Prantsuse võimud on aga valvel seoses lähenevate valimistega, mida võivad mõjutada Venemaalt lähtuvad küberrünnakud.
Välisminister Sven Mikser ütles teisipäeval, kui sai avalikuks, et Venemaal tegutsenud häkkerite rühmituse Šaltai-Boltai üks liige asub Eestis, et tema asüülipalvet menetletakse tavalises korras, mis tähendab, et hinnatakse nii tema ohustatust kodumaal kui ka võimalikku julgeolekuohtu Eestile.
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) teatas teisipäeval, et kuna varjupaigamenetlus ei ole seadusekohaselt avalik, siis ei saa PPA isegi öelda, kas isik, kes ajalehe Financial Times teisipäevases loos esines varjunime Aleksandr all, on asüülitaotluse võmudele esitanud.
«Kui see esitatakse, siis me kindlasti menetleme seda vastavalt seadusele,» selgitas PPA pressiesindaja Tuuli Härson. Tema sõnul on asüüliandmise otsus PPA pädevuses ning valitsus seda ei otsusta. See, et taotluse kohta avalikku infot ei anta, on oluline varjupaigataotleja enda julgeoleku huvides, märkis Härson.