Soomepoiste kirjutatud raamatutest sai näitus
9. veebruar 2017, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomepoisid on olnud usinad autorid, tõdeti Linnaarhiivis avatud näitusel. Kunagist Soomepoiste endi sulest ilmunud või neist kirjutatud teostest valminud ekspositsioon on Tallinna Linnaarhiivis üleval 22. septembrini.
«Põhjala tähistel – Soomepoiste raamatud» eksponeerib erinevates keeltes ilmunud teoseid. Nende hulgas on nii ilukirjandust kui ka teaduslikke ja populaarteaduslikke uurimusi. Ka mõned õpikud, mälestused, noodid ning eksliibrised.
Näitus avati kolmapäeval, 8. veebruaril soomepoiste jalaväerügemendi (JR 200) asutamise aastapäeval. Raamatud on kogunud ajaloolane Peep Pillak.
/nginx/o/2017/02/09/6324063t1he629.jpg)
KES NAD OLID?
Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased.
Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. Jätkusõjas kuulus enamik soomepoisse 200. jalaväerügemendi (JR200) koosseisu, Eesti vabatahtlikke võitles ka nt mereväes ja kaugluurerühmades. Kokku võitles Eesti mehi "Soome vabaduse ja Eesti au" nimel, nagu ütles nende moto, umbes 3500 meest, kellest hukkus Soomes umbes 200. Mereväes moodustasid eestlased lausa 10%.
Augustis 1944 oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamik ka tegi. Suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnud vabatahtlike vahel ei olnud usalduslikud ning Saksa väejuhatus hajutas soomepoisid eri väljaõppelaagrites ja rindel. Tartu rindel osalesid soomepoisid augusti lõpus alanud Saksa poole vasturünnakus, mille tulemusena rinne stabiliseerus septembri keskpaigani.
Pupastvere lahingus sai haavata 170 ja langes 34 meest. 40 mehele anti vapruse eest raudristid. Viimase lahingu Tallinna eest pidasid just soomepoisid koos pitkapoistega 22. septembril Pääskülas. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti.