Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

KOHALIK VAADE. Ungari valitsus on võtnud MTÜd sihikule

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kodanikeühenduste aktivistid 5. veebruaril Ungari pealinnas Budapestis parlamendi ees protestimas. | FOTO: ATTILA KISBENEDEK/AFP/Scanpix

Ungari mittetulundusorganistatsioonid kardavad pitsitamist, sest uue seaduseelnõu järgi peaksid nad hakkama välisrahastust deklareerima. Riigi valitsuse sõnul võimaldab see suuremat läbipaistvust, kuid osa eksperte tõmbab paralleele Venemaal toimuvaga.

Ungari MTÜdel pole niigi olnud kerge põli. Näiteks tungisid uurijad kahe ja poole aasta eest kahe Norrast toetust saava MTÜ kontorisse, tegid dokumentidest koopiad ja võtsid kaasa sülearvutid. Veidi varem oli valitsus süüdistanud samu MTÜsid selles, et nood toetavad salaja poliitilisi opositsioonirühmitusi, ning käskinud ühenduste suhtes uurimise algatada.

Hiljem selgus küll, et etteheidetel polnud alust, kuid Ungari poliitikud – nagu nende kolleegid paljudest teistest riikidest – tavatsevad siiski kodanikuühendustel tähelepanelikult silma peal hoida. Põhjendused on tavaliselt ühed ja samad: välismaist rahastust saavad grupid ei peaks oma nina poliitikasse toppima.

Oli vaid aja küsimus, millal hakkavad rünnakud koonduma Budapestis sündinud ärimehe ja filantroobi George Sorose ümber. Praegu saab tema võrgustikult Open Society Foundations (OSF) toetust umbes 60 Ungari MTÜd.

Kuid Soros on juba 1990. aastate algusest rahastanud nii kodanikuühendusi kui ka haridusprojekte. Üks paljudest kunagistest Ungari üliõpilastest, kelle rahvusvahelist haridust toetati Sorose grandist, on praegune peaminister Viktor Orbán. Nimelt sai ta 1989. aastal stipendiumi, et õppida mainekas Oxfordi ülikoolis.

Soros pani aluse ka Budapestis asuvale Kesk-Euroopa Ülikoolile, mis on 1991. aastast üks piirkonna hinnatuimaid ingliskeelseid kõrgkoole. Seal õpib üle 1500 tudengi rohkem kui sajast riigist ning rahvusvaheliselt on koolil hea maine.

Muidugi pole rünnakutes Sorose ja OSFi vastu midagi uut. Juba mullu detsembris veebilehele 888.hu antud intervjuus väitis Orbán, et iga riik püüab Sorost 2017. aastal eemale tõrjuda. Orbán lisas toona, et Euroopa valitsused hakkavad uurima, kust MTÜde raha pärineb, milline on nende suhe salateenistustega ning kelle huvisid nad esindavad.

Olukord pingestus tegelikult alles möödunud kuul, mil avaldati planeeritud seaduseelnõude kava. Üks eelnõudest keskendub MTÜde rahastusele ning selle seaduseks saamisel peaksid MTÜde juhid hakkama igal aastal samamoodi nagu poliitikud oma vara deklareerima.

Ka sunniks see märkimisväärset välismaist toetust saavaid ühendusi avaldama täpset toetussummat või riskima sellega, et nende tegevus peatatakse. Parlament hakkab eelnõu arutama aprilli paiku.

«Ungarlastel peaks olema õigus teada näiteks juhul, kui MTÜ eelarvest pärineb rohkem kui viis kuni kümme protsenti välismaalt,» selgitas võimupartei Fideszi fraktsioonijuht Lajos Kósa Budapestis ajakirjanikele.

Mõni nädal varem oli Fideszi asejuht Szilárd Németh kasutanud seaduseelnõust kõneldes teisi sõnu. Tema jutu järgi peaks Sorose rahastatud MTÜd riigist minema pühkima.

Poliitik tõi kõige ebasoovitavamate ühenduste näiteks Ungari Helsingi Komitee, Transparency Internationali ja Ungari Kodanikuõiguste Liidu, mis segavat end ilma igasuguse õiguseta poliitikasse. Németh lisas, et Donald Trumpi valimine USA presidendiks annab hea võimaluse selliste kodanikeühenduste vastu tõhusamalt välja astuda.

Ungari valitsuse pressiesindaja Zoltán Kovács pehmendas hiljem Némethi sõnu, öeldes, et «minema pühkima» pole sõna, mida nad kellegi suhtes kasutada sooviksid. Kovácsi teatel peavad MTÜd täitma vaid neidsamu reegleid, mis on ette nähtud poliitika ja poliitikute puhul, eriti kui nad tahavad poliitiliste teemadega tegeleda. Valitsuse hinnangul peaks rahaline läbipaistvus kehtima kõikjal ning seetõttu on tarvis ka uut seadust.

See küsimuse all olevaid MTÜsid ei rahustanud, sest nende hinnangul üritab valitsus neid diskrediteerida. Siiski on ühendused lubanud, et jätkavad kindlasti oma tööd.

«Kinnitame teile: me ei hülga kunagi oma missiooni ega põhimõtteid, me ei haihtu Ungarist,» teatas Ungari Kodanikuvabaduste Liit avalikus kirjas.

Ungari Helsingi Komitee kinnitas oma pressiteates, et jätkab poliitilisel teemadel arvamuse avaldamist, sest see on nende nagu kõigi teistegi õigus. Ka lubas komitee, et võitleb edaspidigi selle nimel, et valitsus vastutaks inimõiguste rikkumiste eest.

«Valitsus katsetab praegu, kui kaugele nad saavad minna,» arvab Budapesti mõttekoja Political Capital Institute vanemteadur Peter Kreko. Ka see mõttekoda saab Sorose fondivõrgustikult rahastust.

Kreko sõnul kasutab Orbán MTÜde puhul üldiselt Venemaa retsepte, kus strateegia koosneb kolmest peamisest osast: ühenduste usaldusväärsust õõnestatakse laimukampaaniatega, nende rahastamine lõpetatakse ning ühtlasi ehitatakse riigi rahaga üles MTÜsid ja mõttekodasid meenutavate ühenduste struktuur, mis võimaldab tekitada pluralismi illusiooni.

Ungari on aga Euroopa Liidu liige ja olud sellest riigis on muidugi teistsugused kui Venemaal.

«Nad koostaksid «välisagentide» vastu hea meelega samasuguse seadustiku nagu Venemaal, kuid ELi õigusraamistikus ei ole see võimalik. Kuid olen kindel, et nad annavad endast parima, et ühendusi hirmutada ja nende elu keerulisemaks teha,» hindab Kreko.

Valitsus näib soovivat tugevdada haaret MTÜde ümber, kuid Kreko sõnul võib see anda ülisuure rahvusvahelise tähelepanu tõttu tagasilöögi.

«Valitsus arvab, et Brexiti- ja Trumpi-järgses maailmas ei ole nende teel mingeid takistusi. Ent kui nad jätkavad kodanikuühiskonna mahasurumist, võivad nad isegi oma ELi liitlased kaotada,» selgitas ta.

Aga mitte ainult MTÜd ei tundnud kohustust valitsuse kavasid kommenteerida, vaid sõna ütles sekka ka George Soros ise, kes kommenteerib selliseid teemasid haruharva. Davoses Maailma Majandufoorumi ajal Bloombergile intervjuud andes luges ta ka ette oma avalduse.

«Ungari valitsuse liikmed on teinud Ungari kodanikuühiskonnale ähvardusi, teotades  Euroopa Liidu väärtusi ja õigusriigi põhimõtteid, mida on aastakümneid üles ehitatud. Kodanikuühiskond on demokraatia ülioluline koostisosa ja seda on ka avatud debatt avalikkust puudutavates küsimustes,» ütles Soros.

«Ma olen pühendanud oma sihtasutuste ja oma elu avatud ühiskonna edendamisele. Praegune Ungari valitsus seisab täpselt vastupidise eest. Ungari saab ELi liikmesusest suurt kasu. Selles valguses on valitsuse katsed kodanikuühiskonda hirmutada ja diskrediteerida täiesti vastuvõetamatud,» lisas Soros.

Tagasi üles