NATO on jõudnud kokkuleppele, et Tallinnas asuvale küberkaitse oivakeskusele antakse uusi ülesandeid, ja võimalik, et sellega kaasneb ka lisaraha.
Küberkaitsekeskus muutub NATOs tähtsamaks
«Küberkaitse tähendus kasvab, meie jõupingutused on nähtavad. Eestit mainitakse korduvalt, meie küberkeskusele tuleb ülesandeid juurde, tema profiil tõuseb,» ütles üleeile õhtul seda teemat käsitlenud NATO kaitseministrite arutelu kohta Jaak Aaviksoo.
Anonüümselt ajakirjanikega rääkinud NATO küberkaitsealal töötava ametniku sõnul vaeb allianss praegu, kuidas Tallinna keskust paremini ära kasutada. See tähendab tema kinnitusel tõenäoliselt nii rohkem siin korraldatavaid õppusi kui ka uusi investeeringuid.
Aaviksoo ütles võimaliku lisaraha kohta, et midagi pole veel otsustatud. «See oleks soovitav ja me ei saa seda välistada, oleks diplomaatiliselt korrektne vastus,» lausus ta. «Kui NATO-l on huvi sealt rohkem saada, siis Eesti ise ei suuda kõike rahastada. Me oleme valmis suurendama ka oma panust, aga meie võimalused on väga piiratud.»
Küberkaitset puudutava üllatusena nimetas Aaviksoo erakordset entusiasmi, millega tervitas selle valdkonna arendamist Prantsusmaa. «Sest neil on hiljutised kogemused,» muigas ta, vihjates hiljutistele küberrünnakutele Pariisis peetud G20 tippkohtumise vastu.
«Tänu Jumalale või suurele sõbrale oleme sattunud väga hea laine peale. Nüüd on küsimus ainult selles, kuidas me ise suudame seda realiseerida,» ütles minister. Tema sõnul pole 1,3 miljoni elanikuga Eesti kohta sugugi paha olukord, kus meie riik mitte alati pole kohal, vaid saab ka alati positiivses võtmes mainitud.
Eile lõppenud üritusel kiideti heaks ka Lissaboni tippkohtumisel vastu võetud NATO uue strateegilise kontseptsiooni elluviimise poliitiline juhis. Aaviksoo sõnul ei saa ta selle sisu põhjalikumalt tutvustada, sest see on piiratud ligipääsuga dokument. Ta ütles vaid, et Eesti huvid on seal hästi kaitstud.
Üks Lissabonist pärinev ja osale NATO liikmetele kaotusvalu põhjustav teema – juhtimisstruktuuri reform, mis kärbiks alliansi struktuuri kolmandiku võrra – jäi aga ootama juunikuist alliansi kaitseministrite kohtumist. Reform puudutab NATO nn geograafilist jalajälge ehk teisisõnu osa vanades liikmesmaades asuvate agentuuride ja väejuhatuste kokkukolimist.
«Ei-ei-ei, keegi veel ei räägi,» vastas Aaviksoo küsimusele, kas praegu juba nimetatakse konkreetseid kärpekohti. «Eks Lõuna-Euroopale näeb muidugi nukram välja, aga praegu keegi midagi konkreetset ei räägi.»
«Meie huvi on muidugi see, et oleks regionaalne vastutus. Selle eest püüame siin poliitiliselt hoolitseda, et lõpuks ei jääks nii, et Vahemere maad, kellel ei ole ka ettekujutust meie julgeolekuolukorrast, hakkavad juhtima meie võimalikku kaitsmist,» lubas ta.