/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/02/17/6352201t1h7d6c.jpg)
Kuigi kakskeelsust on ka varem võrreldud vaimse võimlemisega, väidavad nüüd teadlased, et kahe keele rääkimine võib muuta aju struktuuri, kirjutab Maailma Majandusfoorum oma lehel.
Kakskeelsus võib muuta aju ehitust (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pennsylvania Ülikooli teadlane Judith F. Kroll ütles, et kakskeelsete inimeste võime hoida meeles korraga kahte keelt ja oskus neid õigel ajal kasutada on kognitiivse kontrolli musternäide.
Kui kakskeelsel inimesel on raskusi õige keele valimisega, tuleneb see sellest, et mõlemad keeled on tema ajus n-ö valmisolekus. See tähendab, et aju töötleb informatsiooni mõlemas keeles. Keelte valimine ja vahetamine aitabki Krolli sõnul aju ümber kujundada, kusjuures muutus võib iga inimese puhul olla erinev.
Euroopa Liidu statistikaameti ehk Eurostati andmetest selgub, et kaks kolmandikku tööealistest eurooplastest oskab lisaks emakeelele vähemalt ühte võõrkeelt.
Eestlaste tulemustest ilmnes, et 86 protsenti uuringus osalenuist oskab vähemalt ühte võõrkeelt, kusjuures 28 Euroopa Liidu liikmesriigi inimeste keskmine vastav näitaja oli 66 protsenti.
/nginx/o/2017/02/17/6352193t1h7187.jpg)