/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/12/19/6189021t1h16e5.jpg)
Leedu president Dalia Grybauskaitė ütles laupäeval BNS-ile, et viis USA asepresidendi Mike Pence'i kurssi Baltimaade värskeimate ootustega, mille kohaselt aitaks täiendav sõjaline tugi Ühendriikidelt tõhustada Baltimaade õhuturvet.
Grybauskaitė rääkis Pence'ile Balti õhuturbe ootustest USA-le (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pence säutsus pärast kohtumist Balti riigipeadega Twitteris, kinnitas Leedu, Läti ja Eesti presidendile USA jätkuvat pühendumist Baltimaade julgeoleku tagamisele.
In meeting w/ Baltic leaders @Grybauskaite_LT, @vejonis, & @KerstiKaljulaid, I reaffirmed US commitment to their security & our partnership. pic.twitter.com/2i6ZWBnZDx
— Vice President Pence (@VP) February 18, 2017
Grybauskaitė ütles BNS-ile Münchenist antud telefoniusutluses, et esitles kohtumisel oma seisukohta vajadusest kiirendada NATO otsustusprotsessi ning tõstatas küsimuse USA otsesest osalusest, mis aitaks veelgi tõhusamalt tagada Baltimaade õhuturvet.
Riigipea sõnul ei ole eelmisel aastal NATO Varssavi tippkohtumisel vastu võetud otsused alliansi täiendavaks võimekuseks Ida-Euroopas enam piisavad.
«Rääkisin väga konkreetselt sellest, mida me NATO-lt ootame. Me näeme, et Varssavi otsused ei ole enam piisavad. On vajalik, et otsustamisprotsess oleks kiirem, selles vallas on vaja läbi viia reforme,» ütles Grybauskaitė. «Samuti on ülioluline pidada silmas, et NATO ja USA väed on suuresti fokusseeritud Lääne-Euroopale kui et riskantsematele idapiiridele.»
Grybauskaitė sõnul edastati kohtumisel Pence'ile kaardid plaanidega, milline võiks Balti õhuturbe ülesehitus välja näha.
«Ilma USA õhuturbesüsteemideta ei ole me suutelised täielikku valmisolekut tagama. Praegu me kavatseme soetada osa vahendeid ise, ent USA otsene osalus on vajalik,» ütles Grybauskaitė. «Me andsime oma seisukohad edasi. Meil olid kaasas materjalid, kaardid, ja me tõepoolest loodame, et meie sõnum jõudis kohale ning see kiidetakse heaks kui positiivne ettepanek, mida NATO ja Ühendriigid vajavad.»
Grybauskaitė ei täpsustanud, milliseid sõjalisi meetmeid või tuge Ühendriikidelt oodatakse. Samas väljendas ta veendumust, et vajalikud otsused võetakse vastu 24.-25. maini peetaval NATO tippkohtumisel Brüsselis.
«On ühtlasi ülimalt vajalik, et otsustusprotsess muutuks kiiremaks ja sel alal on vaja reforme,» lisas Grybauskaitė.
Leedu president tõi intervjuus välja, et peab Washingtoni nõudmisi kaitsekulutuste suurendamiseks igati põhjendatuks.
«Ühendriikidel on täielik õigus nõuda, et eurooplased kulutaksid ja investeeriksid rohkem enda kaitsesse. USA pool väljendas selgelt, et ei keeldu solidaarsusest ega vastutusest maailma ja Euroopa julgeoleku tagamisel. Kuid me saame väga hästi aru, et seoses uute ohtudega ja Venemaa aktiivsuse suurenemisega meie piiridel tuleb võtta suurem vastutus omaenda julgeoleku tagamise eest. Selle vastutuse eiramine oleks meie poolt suur viga, mida ei saaks iialgi ajalooliselt õigustada,» lisas Grybauskaitė.