:format(webp)/nginx/o/2017/02/21/6362667t1h7fa2.jpg)
Soomes on käima läinud rahvaalgatus, millega soovitakse, et nende endise presidendi Urho Kaleva Kekkoneni auks tehtaks lipupäevaks 3. september.
Soomlane tahab president Kekkoneni auks lipupäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et parlament rahvaalgatuse kaalumisele võtaks, on vaja kuue kuuga koguda vähemalt 50 000 allkirja. Eileõhtuse seisuga oli 7. veebruaril välja käidud ideed toetanud 73 inimest.
«Soome saab tänavu saja-aastaseks, sellest ajast veerandi oli president Kekkonen,» põhjendas idee algataja Seppo Martiskainen.
Urho Kaleva Kekkonen sündis 1900. aasta 3. septembril. Suure osa oma täiskasvanuelus teenis ta Soome riiki: kõigepealt Keskerakonna parlamendisaadiku, siis peaministri ja aastatel 1956-1982 presidendina.
Poliitikas jätkas ta oma eelkäija Juho Kusti Paasikivi doktriini, mida ongi nimetatud Paasikivi-Kekkoneni jooneks. See tähendas pidevat tasakaalu otsimist NSVLi ja lääne vahel.
Kekkonen suri 1986. aasta 31. augustil.
Kuopio elanik Martiskainen nägi ise Kekkoneni esimest korda poisipõlves: 1961. aastal Sukeva raudteejaamas, kus presidendi rong oli korraks peatunud. Soome riigipea vastas istus NSVLi liider Leonid Brežnev.
Teist korda nägi lipupäeva idee algataja Kekkoneni 1968. aastal Saimaa kanali avamisel. Martiskainen oli siis juba allohvitser, kes kuulus kaitseväe liputoimkonda.
Praegu on lipupäev vaid ühe Soome presidendi – marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi – auks.