Soome sümbolid ja märgid: lipust ja lõvist lepatriinuni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Soome 100 portaal
Copy
Ounasjoki, Rovaniemi
Ounasjoki, Rovaniemi Foto: Harri Tarvainen

Soome tunnustena on kõige tuntumad kahtlemata hümn, sinise ristiga valge lipp ning vapp, millel kuldkollane lõvi punase taustal. Kuid on veel rida teisi sümboleid, mis Soomest oma loo räägivad.

Siniristilipp

Soome lipp on kasutusel kolme erineva versioonina, neist igal on oma eesmärk. Kõige levinum on üldine rahvuslipp. Ametkondlikuks kasutamiseks on aga mõeldud Soome vapiga ehitud sirgeservaline riigilipp ja samasugune kolmnurksete otstega riigilipp.

Sirgelõikelise, vapiga riigilipu kasutamise õigus on mh Soome võimuorganitel: esinduskogu, ministeeriumid, õiguskantsleril ja riigikohtul.

Kolmnurksete servadega lipu kasutusõigus on Soome kaitseväel. Üsna sarnane lipp on ka Soome presidendil, kuid ühe olulise täiendusega. Nimelt on presidendi lipul lipumastipoolses ülemises nurgas ka sini-kollase vabadusrist kujutis.

Üldkasutatava rahvuslipu võib oma majale või õuel lipumasti heisata igaüks, kel isikliku tähtpäeva tähistamise soov. Riigivapiga varustatud lipu kasutus on aga sätestatud seadusega. Kõigil juhtudel tuleb lippu suhtuda lugupidamisega.

«Maamme» ehk Soome hümn

Oi maamme Suomi – ühtekokku 11 salmi

Soomlaste jaoks on hümn rahvustunde vahendaja. Hümni esitatakse peamiselt riigi ametlikel üritustel ja spordisaavutuste tähistamiseks. Vajadus aga taolise muusikalise tundeväljenduse jaoks sündis 1840. aastal Euroopa riikide eeskujul.

«Maamme» sõnad on kirjutas algselt rootsi keeles luuletaja Johan Ludvig Runeberg, need viisistas andekas saksa viiuldaja Fredrik Pacius. Laul kõlas esimest korda Helsingis üliõpilaste Flora-peol 13. mail 1848. Paciuse võimas meloodia ja rahvusaadete puhang tegid laulu kiiresti populaarseks.

1917. aastal valiti «Mamme» ametlikult ja üksmeelselt Soome riigi hümniks.

Senati väljak, Helsingis
Senati väljak, Helsingis Foto: Visit Finland

Hümni sõnad seati Vänrikki Stooli lugude põhjal

Runeberg kirjutas «Mamme» («Vårt Land») sõnad «Vänrikki Stooli lugude» esimese osa põhjal 1846. aastal. Luuletuses on ühtekokku 11 salmi, mis jutustavad rahvusaatelist lugu. Paavo Cajander tõlkis Stooli lood 1889.

Hümni sõnad aga tõlkis Julius Krohni juhitud luuleselts ning tänaseni lauldakse «Mamme» esimene ja viimane salm just sellisena nagu Krohn koos oma luuleringi mõttekaaslastega selle omal ajal soome keelde tõlkis.

Siit leiad kõik salmid

Frederik Pacius helindas hittloo paari päevaga

«Maamme» poeem oli tegelikult juba marsi rütmis viisistatud, kui Paciusel paluti lugu pisut sobivamaks sättida. Aega anti mehele vaid paar päeva, kuid juba esiettekandel avaldas meloodia koos sõnadega nii suurt mõju, et Paciuse meloodia jäigi ainsaks võimlaikuks. Soomlaste uus ja aateline laul jõudis ka Eestisse, ning juba eestikeelsete sõnadega Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» kõlas laulupeol Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal ehk 21 aastat pärast soomlaste esiettekannet. Eesti keeles kirjutas laulule sõnad Johann Voldemar Jannsen, kellele oli omakorda eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul «Hioma – ehk issamaa laul»

Soome Lõvi ja Soome vapp

Soome lõvi on soomlastele üks olulisemaid sümboleid, mille kasutamisluba on saja aasta jooksul leebemaks muutunud. Lõvi figuur põhineb Soome vapi sümboolikal. Tänapäeval on lõvist saanud rahvalik sümbol ning seda kasutavad kõige laiemalt näiteks Soome jäähokikoondise fännid. 

Vapil on aga lõvi kasutus täpselt määratud. Punasel taustal ja kumeral mõõgal (saablil) seisvast möirgavast lõvist sai iseseisva Soome vapp 1917. aastal, kuid selle märgi saamislugu täpsemalt siiski ei teata. Ajalooürikutes on taoline vapp märgitud aga juba 1580. aastal. Nimelt on ehib samasugune sümbol Uppsala toomkirikusse maetud Rootsi kuningas Gustav Vasa hauamonumenti ning samalaadne vapp olnud kasutusel ka Rootsi kuningriigi idapoolsete alade tunnusena kuni 1809. aastani. Seejärel ehtinud tagumistele käppadele tõusnud avatud lõugadega lõvi keiserliku Venemaa Soome suurvürstiriigi vappi. 

Algselt oli kilbi kohal ka suurvürsti kroon, kuid see eemaldati vapilt valitsuse otsusega juba mõni aasta hiljem. Nii ehib tänase Soome vappi «Soome lõvi», kes seisab saabli teral. Punasel taustal on üheksa hõberoosi ehk rosetti, kuid neil puudub väidetavalt igasugune heraldiline tähendus. Ka nende arv on aastate jooksul vaheldunud. Kel aga soov siiski järeldusi teha, võib mõelda, et roosikesed sümboliseerivad Soome ajaloolisi maakondi.

Soome president Sauli Niinistö uusaasta kõne eel oma kabinetis, Helsingis, 2017
Soome president Sauli Niinistö uusaasta kõne eel oma kabinetis, Helsingis, 2017 Foto: Matti Porre / Soome presidendi kantselei
  • Rahvuslipp: Soome lipp
  • Vapp: Soome vapp
  • Rahvuseepos: Kalevala
  • Hümn: Maamme / lühend sõnadest Meie Maa
  • Rahvuspüha: Soome iseseisvuspäev
  • Rahvuspill: Kannel
  • Rahvuslik tegelaskuju: Soome neid (Soome maakaardi kujutist on võrreldud kivil istuva naisega, kelle üks käsivars on suunatud Norra poole ja teine, nüüdseks enam Soomele mittekuuluv maaosa – näitas Venemaa poole.)
  • Rahvuslik pühakoda: Turu toomkirik
  • Rahvusloom: karu
  • Rahvushobune: soome hobune
  • Rahvusputukas: lepatriinu
  • Rahvuskala: ahven
  • Rahvuslill: piibeleht
  • Rahvuskivi: graniit
  • Rahvuskoer: soome spits
  • Rahvuslind: laululuik
  • Rahvuspuu: maarjakask ehk Karjala kask
  • Rahvuspühak: piiskop Henrik
  • Rahvusluuletaja: Johan Ludvig Runeberg, vahel ka Eino Leino
  • Rahvusfilosoof: J. V. Snellman
  • Rahvuskirjanik: Aleksis Kivi
  • Rahvushelilooja: Jean Sibelius
Tagasi üles