Soomes tähistatakse rahvuseepose päeva

Kalevala päev, soome keeles Kalevalan päivä, on Soome riiklik tähtpäev, soome kultuuri päev, mida tähistatakse Soome rahvuseepose Kalevala auks 28. veebruaril. Soomes on see lipupäev.

Helsingi ülikooli Savo-Karjala üliõpilasorganisatsioon (Savokarjalainen osakunta) hakkas tähistama Kalevala päeva iga-aastaselt 1860. aastast.

Iseäranis suurejooneliselt tähistati rahvuseepose 50. ja 75. sünnipäeva. Lipud heisati tähtpäevapuhul esmakordselt 1920ndatel, ametlikuks lipupäevaks kinnitati Kalevala päev aga alles 1978. aastal.

Miks just 28. veebruar?

Kalevala päeva tähistatakse 28. veebruaril, sest just sel päeval 1835. aastal pani Elias Lönnrot eepose esimaversioonile punkti. Teos ilmus trükist veel samal aastal.

1849. aastal avaldas Lönnrot teosest uue versiooni, niinimetatud «Uue Kalevala», mis on kõigi seni ilmunud tõlgete aluseks.

Ehkki 2000. aastani lükkusid 24.–28. veebruaril tähistatud nimepäevad liigaastatel päeva võrra edasi, on Kalevala päeva ka liigaastatel tähistatud ikka 28. veebruaril.

Millest Kalevala» kõneleb?

«Kalevala» on soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. 

Tegelased: Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne jahvatava imeveski Sampo pärast.

Miks on Kalevala oluline?

Muistne lüüriline rahvalaul, mille värsimõõduks oli üsnagi omapärane, sõna rõhuasetustele põhinev neljajalaline trohheus, oli elanud soome-ugri keeli kõnelevate rahvaste suulises traditsioonis Läänemere regioonis kahe aastatuhande jooksul.

«Kalevala» valmides oli Soome olnud veerand sajandit autonoomne suurvürstiriik. Enne seda, kuni 1809. aastani, oli Soome kuulunud Rootsi riigi koosseisu.

Eepose ilmumine tähendas suurt murrangut soome kultuuris ning äratas parasjagu tähelepanu ka teistes maades. See tekitas soomlaste hulgas eneseusaldust oma keele ja kultuuri võimaluste suhtes. Teos tõstis väikese, seniajani tundmatu rahva, teiste Euroopa rahvaste huviorbiiti. «Kalevalat» hakati kutsuma soomlaste rahvuseeposeks.

Kuula, kuidas «Kalevala» kõlab:

Tõlked ja tõlgendused

«Kalevala» on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud ka eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost «Kalevipoeg». 1939. aastal tõlkis soomlaste rahvuseepose eesti keelde August Annist ja ühtekokku on tõlge trükist ilmunud siin kolmel korral.

Eepose ainetel on valminud lugematul hulgal kunstiteoseid, heliloomingut ja ka neljaosaline telefilm «Rauta-aika» («Rauaaeg»), mille lavastas Kalle Holmberg 1982. aastal.

Muuhulgas on ilmunud ka lustakad lühikokkuvõtted neile, kes mahuka teose lugemist iseloomustavad sõnaga IGAV: