Makedoonia president ei andnud opositsioonijuhile valitsusmandaati

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Makedoonia president Gjorge Ivanov (paremal) koos konservatiivide liidri Nikola Gruevskiga.
Makedoonia president Gjorge Ivanov (paremal) koos konservatiivide liidri Nikola Gruevskiga. Foto: BORIS GRDANOSKI/AP

Makedoonia poliitiline kriis süvenes kolmapäeval, kui president Gjorge Ivanov keeldus andma opositsioonijuhile Zoran Zaevile mandaati valitsuse moodustamiseks, kuigi ta oli kogunud selleks parlamendis piisava toetuse.

Ivanov ütles telepöördumises, et ta ei anna mandaati "isikule või parteile, kes toetab või on lisanud oma programmi platvormi, mis õõnestab Makedoonia suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja iseseisvust".

Sotsiaaldemokraatliku Partei juht Zaev esitas esmaspäeval presidendile 67 parlamendisaadiku toetusallkirja. Sotsiaaldemokraatide 49 saadikut toetavad ka kolme albaanlaste erakonna 18 parlamendiliiget, kelle tingimuseks oli albaania keelele ametliku staatuse andmine, mis on presidendi jaoks peamisi probleeme.

Makedoonia on olnud ilma valitsuseta alates detsembrikuistest ennetähtaegsetest valimistest. Valimised võitis ekspeaminister Nikola Gruevski, kuid ta ei suutnud tagada 120-kohalises parlamendis piisavat enamust valitsuse moodustamiseks.

Gruevski lootis samuti uut koalitsiooni etniliste albaanlastega, kuid nende suurima partei DUI liider Ali Ahmeti esitas selleks kaks tingimust. Esiteks albaania keele muutmine teiseks ametlikuks keeleks kogu Makedoonias ja mitte ainult piirkondades, kus enamus elanikest on albaanlased. Teiseks tingimuseks oli see, et Gruevski lubaks pealtkuulamisskandaali uurimise jätkumist.

Gruevski erakond VMRO-DPMNE lükkas mõlemad nõudmised tagasi.

Tagasi üles