AJA PEEGEL. «Olen terrorist ja selle üle uhke.»

Paavst Johannes Paulus II 1995. aastal Ameerika Ühendriikides toetajaid tervitamas. Samaks aastal kavatsesid Bojinka vandenõulased teda õhku lasta. Foto: KEITH MEYERS/NYT/Scanpix

Keset lendu plahvatas 11 Aasiast Ameerika Ühendriikidesse teel olnud reisilennukit, surma sai umbes 4000 reisijat. Üks kaaperdatud lennukeist põrutas otse Luure Keskagentuuri (CIA) peakorterisse Virginiasse. Samal ajal lasi enesetapupommitaja õhku Rooma paavsti Johannes Paulus II. 

Kui Bojinka vandenõu nime all tuntuks saanud terroriplaanid oleks õnnestunud 1995. aasta jaanuaris täide viia, võiks praegused ajalehed kirjutada neist kui ajaloo kõige verisematest rünnakutest. Millestki, mis ületaks mastaabilt ja traagilisuselt ka peaaegu seitse aastat hiljem tõeluseks saanud terrorit New Yorgis.

Õnneks kujunes ajalugu teistsuguseks. Korraldajad jäid Filipiinide võimudele vahele siis, kui nende pealinnas Manilas asuvas korteris puhkes tulekahju. Et sinnasamma oli ladustatud mitmeid rünnakuks tarvilikke kemikaale, oli kõrgendatud tähelepanu garanteeritud.