/nginx/o/2017/02/02/6304787t1hc3fb.jpg)
Tillerson
Tillersoni tabas USA inimõigusraportiga seoses kriitika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA välisministrit Rex Tillersoni tabas reedel otsuse tõttu loobuda välisministeeriumi inimõiguste aastaraporti avaldamisel osalemisest kriitika.
President Donald Trumpi esidiplomaat on hoidnud alates ametisse kinnitamisest 1. veebruaril madalat profiili. Tillerson koostas raportile, mis käsitleb inimõigusolukorda 199 riigis, küll lühikese sissejuhatuse, ent ei korraldanud raporti avalikustamise puhuks eraldiseisvat üritust ega pressikonverentsi.
USA välisministeerium saatis ajakirjanike küsimustele vastama kõrge ametniku.
Igal aastal avaldatavatel "riigipõhistel inimõiguspraktikate aruannetel" puudub õiguslik staatus. Ühendriigid jätkavad relvade ja välisabi andmist paljudele riikidele, keda iga aasta kritiseeritakse.
Aga sajad välismaal resideeruvad USA diplomaadid panustavad igal aastal dokumenti, nähes selles tähtsat tööriista poliitikakujundajate informeerimiseks ja survestamiseks ning inimõigusaktivistide julgustamiseks kodus ja välismaal.
Raportis maalitakse sünge pilt inimõigusolukorrast paljudes riikides, ent ei öelda midagi globaalsete trendide kohta.
Tillerson kirjutab raporti eessõnas, et aruanne kinnitab "Ühendriikide kõigutamatut pühendumust vabaduse, inimväärikuse ja ülemaailmse õitsengu edendamisele".
Traditsioonilisi USA vastaseid nagu Iraan süüdistatakse raportis meelevaldsete kinnipidamiste, piinamise ja kinnipeetavate tapmise praktiseerimises. Regionaalsele rivaalile Saudi Araabiale heidetakse ette "kõikjaletungivat soolist diskrimineerimist".
Hiinat süüdistab USA välisministeerium repressioonides ja sunnimeetmetes kodanikuühiskonna vastu ning Venemaad Ukraina kodanike piinamises oma territooriumil.
"Raport räägib iseenda eest. Me oleme selle üle väga, väga uhked," ütles üks kõrge valitsusametnik anonüümsuse tingimusel.
"Iga välisminister alates vähemalt Warren Christopherist on olnud isiklikult inimõigusraporti avaldamise juures," ütles USA eelmise valitsuse abivälisminister inimõiguste alal Tom Malinowski.
Christopher oli USA välisminister aastatel 1993-1997.
Malinowski nimetas Tillersoni "lahinguväljal teadmata kadunuks jäänud" isikuks ja hoiatas, et see on halb tema ja riigi jaoks.
Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch (HRW) sidus Tillersoni eemalejäämisega Trumpi valitsuse võimaliku üldisema otsusega taandada Ühendriigid juhtrollist inimõigusküsimustes.
"Trumpi moslemivastane põgenikepoliitika ja vihjed välisabi kärpimisele on tekitanud kartusi sellest, USA ei hakka olema välismaa inimõigusküsimustes häälekas toimija," ütles HRW Washingtoni direktor Sarah Margon.
Tillersoni puudumine "võimendab sõnumit valitsustele, inimõigusaktivistidele ja ohustatud vähemustele, et ka välisministeerium võib repressioonide, kuritarvituste ja ekspluateerimise korral vaikida", lausus ta.
Enne raporti avaldamist juhtis Tillersoni kõrvalejäämisele tähelepanu ka Florida vabariiklasest senaator Marco Rubio. "Esimest korda pika aja jooksul ei esitle välisministeeriumi inimõigusraportit välisminister. Ma loodan, et nad vaatavad selle ümber," säutsus senati välissuhete komitee liige Rubio.
Ajakirjanikega kohtunud USA välisministeeriumi ametnik viitas vastuseks küsimusele, miks välisminister raporti avaldamise puhul avalikkuse ette ei ilmunud, Tillersoni jaanuarikuisele kuulamisele senatis.
Endine naftamagnaat ütles toona, et USA juhtroll "vajab moraalset selgust" ja "Ameerika väärtused on meie huvid, kui asi puudutab inimõigusi ja humanitaarabi".
"On põhjendamatu oodata, et igas välispoliitilises ettevõtmises juhindume ainult inimõigusalastest kaalutlustest, eriti kui kaalul on Ameerika rahva julgeolek," möönis Tillerson.
Ühendriikide uut välisministrit on kritiseeritud ka selle eest, et ta keeldus senatis ütlemast, kas Filipiinide presidendi Rodrigo Duterte sõda uimastikurjategijate vastu, mis on nõudnud 6500 inimelu, liigitub õigusrikkumise alla.
Raport on selles küsimuses siiski ühemõtteline. "Kohtuvälised tapmised on olnud selles riigis aastaid peamine inimõigusalane mure ja nende arv on viimase aasta jooksul järsult tõusnud," seisab aruandes.