Mängufilm «Igitee»: lugu, mida oleks raske uskuda, kui ei teaks, et see tõsi on.
Lisatud treiler

Mängufilm IKITIE

FOTO: Nordisk Film elokuvat

Soome juubeliaasta programmi kuuluv mängufilm «Igitee» linastub 15. septembril samal ajal nii Eestis, Soomes kui Rootsis. Kolme riigi koostöös valminud filmi võtted toimusid osaliselt Eestis, Virumaal. Film kuulub Soome juubeliaasta programmi.

Soome kirjaniku Antti Tuuri menuromaani ainetel valminud film jutustab kriipiva loo sellest, kuidas usk inimlikkusesse ja õiglusse aitavad edasi elada. Isegi siis, kui oled kaotanud kõik ja palju kordi. 

1917. aastal Venemaal toimunud revolutsioon lammutas laiali kõik ammuloodu ja lõi uue, maailmakorda muutnud Nõukogude Liidu. Sõjamöllu sattus ka juba iseseisvunud Soome. Riigi algusaastaid märgistas kodusõda, mis jagas Soome asukad kahte leeri. 

Punaste poolel võidelnud soolmased tundsid sõja lõppedes, et iseseisvunud riik on neile selja pööranud. Nii mõnelgi tuli aadete pärast kodumaalt lahkuda, mõned küüditati Siberisse. Suur hulk inimesi lahkus Ameerikasse uut elu alustama. Samas juurutati ka töölisliikumisele omaseid aateid.

1929. aastal algas USAs suur majanduslangus, mis muutis taas nii mõnegi õnneotsija ja uuesti alustanud soomlase saatust.

Sisust lühidalt

Mängufilmi «Igitee» / «Ikitie» kangelaseks on Ameerikast naasnud Jussi Ketola. Mehele tullakse ühel ööl koju järele, ta viiakse mahalaskmiseks Soome idapiirile. Juhuse läbi õnnestub Ketolal põgeneda ja ta pageb üle piiri Venemaale.

Teisel pool piiri annab NKVD mehele uue identiteedi, leiab kohalikus kolhoosis talle töökoha ja valib välja isegi sobiva abikaasa. Koostöös vabatahtlikuna Karjalasse saabunud ameeriklastega hakkab Ketola ehitama kommunistlikku paradiisi. Stalini tagakiusamise tõttu muutub paradiis aga peagi põrguks, kus Ketola laseks endale meelsamini kuuli pähe tulistada. Ent surma saada pole talle määratud.

Ketola näeb ja kogeb asju, mida oleks raske uskuda, kui ei teaks, et see tõsi on.

Igitee on teekond, mida mööda 1930. aastal küüditasid Lapua paremäärmusliku liikumise mehed Nõukogude Liidu piirile kommuniste või nendeks tembeldatud kahtlusaluseid, sundides neid sedasi Soomest igaveseks lahkuma. Rahvasuus kutsuti sellist teguviisi muilutamiseks – soomekeelne sõna «muilutus». Sõna  tuleneb küüditajate ninameeste Jussi ja Jaakko Muilu perekonnanimest.

Soomes valmiva, kuid ka Eestis filmitud draama režissöör on AJ Annila. Peaosades Tommi Korpela, Sidse Babett Knudsen, Ville Virtanen, Jonna Järnefelt.

Kõrvalosades ka Virumaa inimesi

Filmi pisirollides teeb ajalehe Virumaa andmeil kaasa ka suur hulk Virumaa inimesi. Võtted toimusid eelmisel aastal peamiselt Sillamäel, Varangul ja Tallinnas.

Rakvere sõpruslinnas Lapuas elav ajakirjanik Pentti Kangasluoma ütles ajalehele Virumaa, et Lapuas oodatakse «Igitee» esilinastust suure huviga, sest filmi ajalooline sisu on seotud äärmusparempoolse Lapua liikumisega.

Film läks kavandatust kallimaks ning selle valmimiseks kulus 3,2 miljonit eurot. «See on suur summa, aga tulemus on hea,» lausus filmi produtsent Ilkka Matila. 

Filmi pikkus on 100 minutit.

Mängufilm IKITIE

FOTO: Nordisk Film elokuvat

Tagasi üles