/nginx/o/2008/10/13/82869t1h4665.jpg)
Esialgsete andmete kohaselt, kui loetud olid pooled valimisringkondade häältest, saatis edu Leedu parlamendivalimiste esimeses voorus konservatiivset Isamaaliitu.
Leedu parlamendivalimistel saatis edu konservatiive
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaaliit kogus 16,44, Rahvusliku Taassünni Partei 14,73, ametist tagandatud ekspresident Rolandas Paksase ühendus Korra ja Õigluse Eest 14,21, praegu võimul olevad sotsiaaldemokraadid 12,71 ja populistlik Tööpartei 11,29 protsendi valijate häältest, kirjutas LETA.
Viie protsendilist valimiskünnist ei ületanud aga seni koalitsioonis olnud Põllumeeste ja Rahva Liit, Liberaalide ja Tsentristide Ühendus ning sotsiaalliberaalne Uus Ühendus. Esialgsete andmete kohaselt sai ühe koha parlamendis ka Leedu Poolakate Valimisaktsioon.
Kuna ükski erakond üldvalimistel selget võitu ei saavutanud, ootavad riiki ees rasked koalitsiooniläbirääkimised.
«Me oleme rahul, kuid ainult osaliselt,» ütles Isamaaliidu esindaja Andrius Kubilius, kelle valimiskampaania keskendus kindlatele pereväärtustele ja majandusreformile, vahendas AFP. Siiski rõhutas Kubilius teise parlamendivalimiste vooru tähtsust ning kinnitas, et veel on vara rääkida võimalikust koalitsioonist.
Leedu endise presidendi ja peaministri Algirdas Brazauskase hinnangul pole reaalne, et parteid «loobuksid oma ambitsioonidest» ja moodustaksid niinimetatud vikerkaarekoalitsiooni, kirjutas The Baltic Times.
«Vikerkaar koosneb paljudest värvidest, termin kõlab hästi, kuid selline kava pole riigijuhtimises eriti võimalik,» ütles Brazauskas pühapäeval.
Valimissüsteemi kohaselt täidetakse Leedu parlamendivalimiste esimeses voorus 71 seimi kohtadest ühemandaadilistes ringkondades ja kahe nädala pärast toimuvas teises voorus 70 üleriigiliste nimekirjade kaudu.
Võrreldes eelmiste üldvalimistega 2004. aastal tõusis valimisaktiivsus ühe protsendipügala võrra 47-lt 48 protsendini. Valimistel osales 16 parteid ja valimisliitu 1603 kandidaadiga.
Parlamendivalimiste esimese vooru lõplikud tulemused peaksid selguma 19. oktoobriks.
Eilsel referendumil küsiti ka rahva käest, kas nad pooldavad Leedu vana Tšernobõli-tüüpi Ignalina tuumajaama tööshoidmist 2012. aastani. Leedu valitsus soovib vaatamata Euroopa Liiduga liitudes võetud kohustustest pikendada selle sulgemisaega.
Esialgsetel andmetel kukkus referendum läbi, kuna sellest võttis osa vähem kui 50 protsenti valijatest, kirjutas Reuters. LETA teatel ootab Keskvalimiskomisjon tulemusi veel 299 valimisringkonnast.