Läti ja vene kogukonna vahel pingeid tekitav iga-aastane leegionäride rongkäik Riia südalinnas möödus suuremate vahejuhtumiteta, kinnitas lõunanaabrite siseministeerium.
Leegionäride marss möödus Riias rahulikult
16. märts 2011, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi kinnitusel ei tulnud politseil kinni pidada ühtki inimest, kes tähistas või püüdis takistada Teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa mundrit kandnud sõjameeste mälestuseks peetavat iga-aastast mälestuspäeva, vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.
Siseminister Linda Murniece oli julgeolekujõudude tegevusega rahul. «See on päev, mil me võime oma politseijõudude üle uhkust tunda,» kinnitas siseminister, kelle sõnul tõestasid julgeolekuorganid oma kompetentsi sellega, et hoidsid ära sõjaveteranide-rahvuslaste kardetud konflikti meeleavaldajatega.
Murniece sõnul osales Läti rahvusliku organisatsiooni Daugavas Vanagi organiseeritud rongkäigul ja selle vastu suunatud meeleavaldusel võrreldes mullusega rohkem inimesi. Mixnews.lv teatel võtsid rongkäigust osa ka Eesti ning Leedu rahvuslike organisatsioonide delegatsioonid, kes kandsid rahvuslippe.
Sündmuste käiku uudistama saabunud publikut oli tänavu aga vähem, Läti meedia teatel kokku umbes tuhatkond inimest.
Ministri sõnul sai vabadussamba juures kogunemiseks loa kolm rühmitust. Lisaks Daugavas Vanagile korraldasid miitingu kaks rongkäigu-vastast organisatsiooni - Lätis elavaid venelasi ühendav Antifašistlik Komitee ning Kodanike ja Mittekodanike Liit.
Viimase kahe organisatsiooni esindajatest osa kinnitas, et nad tulid meelt avaldama hoopis elektrihinna tõusu ja jätkuvate kärbete vastu. Nende sõnul oli rongkäigu eesmärgiks juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale nii majandus- kui ka sotsiaalprobleemidelt. Ka leidsid demonstrandid, et rongkäik rikub Läti rahvusvahelist mainet.
Pärast Riia Toomkirikus peetud jumalateenistust suundusid endised sõjamehed ja nende toetajad rongkäigus metallaiaga ümbritsetud vabadussamba poole, kus neid võtsid vastu nn antifašistid, kes skandeerisid «Häbi!», «Fašistid!» näidates sel moel oma vastumeelsust fašismi heroiseerimise vastu.
1943. aastal Hitleri korraldusel asutatud ja Relva-SSi koosseisu kuulunud Läti leegion polnud vabatahtlike üksus, nagu Natsi-Saksamaa seda kujutada üritas. Valdavalt moodustasid kahe diviisi isikkoosseisu sundmobilisatsiooni käigus värvatud mehed.
Pagulusaastail hakkas sõjaveteranide ühendus Daugavas Vanagi Latvija 16. märtsi tähistama leegionäride päevana. 1998. aastal lisati see Läti sõdurite mälestamispäevana ka Läti ametlike tähtpäevade loetellu, kuid rahvusvahelise ja venekeelse elanikkonna survel kustutati juba järgmisel aastal riiklike tähtpäevade nimekirjast.
Nagu ka eelmisel aastal keelasid Riia võimud leegionäride päeval kõik üritused ja meeleavaldused vabadussamba juures. Sellele vaatamata tühistas administratiivkohus keelu, kuna ei pidanud Riia linnavõimude põhjendusi piisavaks.