/nginx/o/2017/03/07/6419403t1hdebd.jpg)
Rohkem kui 70 aastat peale seda, kui natsid Baltikumi sisse tungisid, on sakslased piirkonnas tagasi, kuid seekord liitlastena, vahendab Washington Post.
Saksamaa tahab Trumpi ja Venemaa tõttu kaitsekulutustes Eestile järele jõuda (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, mil USA presidendi Donald Trumpi valitsus survestab NATO liitlasriike suurendama kaitsekulutusi, seisab Saksamaa silmitsi vastuolulise otsusega. Andes järele Washingtoni survele suurendada kaitsekulutusi võib Saksamaast taas saada Lääne-Euroopa võimsaim militaarjõud.
Saksamaa on ise oma militaarjõu suurendamise suurim vastane olnud, seda suhtumist tagant tõukamas hirm korrata natside kordasaadetud õudusi.
Kuid peale USAs läinud aasta novembris aset leidnud valimisi tunnevad sakslased- Trumpi Ameerika ja Vladimir Putini Venemaa vahel aina suuremat ebakindlust. Seetõttu arutatakse Berliini müüri lammutamise järgse aja suurimat investeeringut kaitsesektorisse.
Leetu saadetud 500 sõdurit on analüütikute sõnul Saksamaa ambitsioonikaim sõjaline operatsioon piiril Venemaaga külma sõja lõpust saadik. Venemaa propagandamasin aga portreteerib sammu kui Saksamaa teist invasiooni piirkonda.
«Võib-olla peavad ameeriklased oma soovidega ettevaatlikumad olema,» sõnas Saksa sõjaväe esindaja Leedus kolonelleitnant Torsten Stephan. «Trump ütleb, et NATO võib olla ebavajalik ja me peaksime iseseisvamad olema. Äkki asumegi selle nimel tööle.»
Saksa kaitseministeerium teatas läinud kuul, et tegevväelaste arvu suurendatakse 2024. aastaks ligikaudu 200 000 isikuni. Läinud aasta juunis oli neid 166 500. Peale 26 aasta pikkust kärpeperioodi suurenevad kaitsekulutused sel aastal kaheksa protsenti.
2014. aastal nõustusid sakslased koos teiste NATO liikmetega kulutama kaitsele vähemalt kaks protsenti SKPst. Veel hiljuti peeti taolist eesmärki aga poliitiliselt võimatuks. Trumpist alates on selle eesmärgi saavutamine aga aina käegakatsutavam.
«Kui Trump endale kindlaks jääb, jätab Ameerika Euroopa kaitse eurooplaste vastutusse mahus, mida me pole näinud 1945. aastast saadik,» kirjutas Frankfurter Allgemeine Zeitungi üks kirjastajatest Berthold Kohler hiljutises arvamusartiklis.