Briti parlamendi ülemkoda andis viimase sõna Brexiti osas seadusandjaile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Briti peaminister Theresa May.
Briti peaminister Theresa May. Foto: AFP/SCANPIX

Briti peaministrit Theresa Mayd tabas teisipäeval teine Brexitiga seotud lüüasaamine nädala jooksul, kui parlamendi ülemkoda langetas otsuse anda parlamendile viimane sõna selles osas, kuidas riik Euroopa Liidust lahkub.

Lordidekoja liikmed toetasid häältega 366-288 selle paranduse sisseviimist EL-ist lahkumise seaduseelnõusse, mis annab Mayle volitused käivitada EL-i Lissaboni leppe artikkel 50. May lubas seda teha hiljemalt märtsi lõpus.

May on endiselt kindel, et peab sellest tähtajast kinni, kuid ülemkoja otsus on tagasilöök, andes aimu vastuseisust, mis teda lähikuude keeruliste EL-i läbirääkimiste ajal võib oodata.

Parandus annab parlamendile volitused lükata tagasi lõplik kokkulepe Brexiti osas, mis EL-iga saavutatakse. Kriitikute sõnul on tegemist omalaadse vetoga, mis seob kõnelustel valitsuse käed.

Seadusandjaid piirab endiselt artikkel 50 range ajakava, mille kohaselt lahkub Suurbritannia EL-ist kahe aasta jooksul sõltumata sellest, kas lepe saavutatakse või mitte.

Nädala eest hääletas ülemkoda muudatuse poolt May Brexiti-plaanis, mis ütleb, et EL-i lahkumise läbirääkimised saab käivitada ainult siis, kui ta lubab kaitsta Euroopa Liidu kodanike õigusi.

Euroopa Liidust lahkumise järel jääb Suurbritanniasse umbes kolm miljonit EL-i kodanikku ning EL-i riikidesse umbes miljon Briti kodanikku.

Brexiti minister David Davis nimetas hääletustulemust pettumuseks ja süüdistas mõningaid lordidekoja liikmeid soovis nurjata EL-ist lahkumise protsessi.

"Valitsus kavatseb tagada, et seda ei juhtu. Meie sihiks on nüüd saavutada nende paranduste tühistamine alamkojas," märkis ta.

Eelnõu peaks 13. märtsil naasma valitud alamkotta, kus May konservatiividel on napp enamus.

Eelseisvaid parlamendiheitlusi silmas pidades on mõned konservatiivid nüüd kutsunud üles ennetähtaegsetele valimistele, et kindlustada May toetust seadusandjate seas.

"Valitsus võib Brexitit jõustada üritades seista silmitsi mitmete tasavägiste hääletustega, järeleandmiste või kaotustega,"kirjutas endine välisminister William Hague ajalehes Daily Telegraph.

Kuid muuta seadust nii, et valimised 2020. aastalt ettepoole tuua, ei ole lihtne ja kuni praeguseni on Downing Street taolise võimaluse avalikult välistanud.

May oli kutsunud lorde üles seaduseelnõu mitte parandama, öeldes, et see oli koostatud üksnes selleks, et jõustada referendumitulemust.

Ta oli nõustunud lubama parlamendil hääletada lahutuse lõplike tingimuste, sealhulgas igasuguse uue kaubandusleppe üle, mis kompenseeriks brittide lahkumist Euroopa ühisturult.

Kuid selline hääletus saaks aset leida vaid juhul, kui May nõustub EL-i pakkumisega, ent peaminister on juba hoiatanud, et ta halva kokkuleppega ta ei nõustu.

Oponendid kardavad, et selline stsenaarium põhjustaks kaose, sest kõik kaubanduslepped Ühendkuningriigi ja selle 27 endise partneri vahel muutuvad üleöö kehtetuks.

Paranduse kohaselt saab seda otsustada üksnes parlament.

Endine konservatiivide minister Michael Heseltine oli üks 13 toori mässulisest, kes toetas leiboristide esitatud parandust.

Ta hoiatas, et tulevik võib olla väga ebakindel ning et seadusandjad ei saa anda valitsusele blankotšekki.

"Ma pean selgelt välja ütlema, et nõustudes mandaadiga läbirääkimisteks meie lahkumise üle Euroopa Liidust, ei nõustu ma samas sellega, et see mandaat kehtib kogu aeg ja igasugustel tingimustel," lausus ta.

Teine tuntud konservatiiv Nigel Lawson aga ütles, et parandus võimaldab parlamendil Brexit hoopiski ära hoida, keeldudes lubamast Suurbritannial lahkuda EL-ist leppeta.

Tagasi üles