Poola loobib euroliidu presidendile Tuskile otsustaval hetkel kaikaid kodarasse

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Foto: YVES HERMAN/REUTERS/Scanpix

Euroopa Liidu valitsusjuhid otsustavad täna algaval kahepäevasel tippkohtumisel Donald Tuski jätkamise Euroopa ülemkogu eesistujana.

2014. aasta detsembris eesistujaks saanud Tuski esimene ametiaeg lõpeb mais. Teiseks ametiajaks valituks osutumiseks vajab Tusk 28 liikmesriigi juhist 72 protsendi toetust tingimusel, et teda toetanud riikides elab vähemalt 65 protsenti EL-i elanikkonnast.

Ülemkogu eesistuja valmistab ette ja juhib 28 liikmesriigi liidrite tippkohtumisi.

Kevadise ülemkogu eel näib, et laialdast toetust nautiva Tuski jätkamine on vormistamise küsimus. Ainsana on Tuski jätkamisele avalikult vastu Poola, mille konservatiivne võimuerakond Seadus ja Õiglus (PiS) näeb liberaalse Kodanikeplatvormi (PO) juhina seitse aastat peaministrina tegutsenud Tuskis poliitilist konkurenti ja Poola huvide reetjat.

Poola saab aisana ilmselt arvestada Ungari peaministri Viktor Orbáni toetusega.

Poola peaminister Beata Szydło saatis eile 27 EL-i liikmesriigi kolleegidele kirja, ärgitades neid Tuskile teist ametiaega mitte andma. Peaministri sõnul rikkus Tusk Poola sisepoliitilistesse vaidlustesse sekkudes jõhkralt poliitilise neutraalsuse reeglit.

«Me ei tohi lubada ohtlikku pretsedenti, mille puhul Euroopa ülemkogu president ründab poliitiliselt liikmesriigi demokraatlikult valitud valitsust,» kirjutas Szydło. PiS on alates võimule pääsemisest 2015. aasta novembris viinud ellu rea vastuolulisi reforme, mis on toonud kaasa massimeeleavaldused kodus ja EL-i ähvardused rakendada Varssavi suhtes õigusriigi normide rikkumise eest sanktsioone.

Poola võimupartei seadis ülemkogu eel Tuski vastaskandidaadina üles Euroopa Parlamendi liikme Jacek Saryusz-Wolski kandidatuuri. Jõuliselt Tuski toetav Euroopa parlamendi suurim jõud Euroopa Rahvapartei (EPP) reageeris sellele Saryusz-Wolskilt ebalojaalsuse tõttu asepresidendi tiitli äravõtmisega. Saryusz-Wolski otsustas seejärel Rahvaparteist lahkuda.

PIS-i esimees Jaroslaw Kaczyński on süüdistanud Tuski Saksamaa huvide teenimises ning elementaarsete EL-i reeglite vastaselt Poola opositsiooni toetamises.

Tuski pikaajalise poliitilise rivaali Kaczyński sõnul toetas ülemkogu eesistuja EL-i ettepanekut trahvida riike, kes ei taha võtta vastu põgenikke EL-i ümberpaigutamiskava alusel. Ettepanek kukkus läbi osaliselt seetõttu, et Poola valitsus oli sellele vastu. Kaczyński väitel oleksid trahvid Poolale maksma läinud kolm miljardit eurot.

Kaczynski sõnul on Saksamaa praegune domineerimine EL-is majandussuhetest ja Brüsseli eliidi uskumatust oportunismist tingitud kunstlik olukord, mis on määratud läbi kukkuma.

«Tuski teiseks ametiajaks tagasivalimisest saab järjekordne samm kogu liidu veelgi suuremasse kriisi viimise suunas,» sõnas Poola võimupartei juht ja ähvardas, et kui nii läheb, leiab EL end täiesti uuest olukorrast, sest kunagi varem pole ülemkogu eesistujat päritoluriigi tahte vastaselt ametisse pandud.

Saksa välisministeeriumi nooremminister Michael Roth ütles eile, et Tusk naudib väga paljude usaldust.

«See on selge signaal, mida peaksid mõistma ka need, kellel on Tuski ülemkogu presidendiks taaskinnitamisega endiselt mingi probleem,» sõnas Roth.

Saksa ametnik ütles eile anonüümsuse tingimusel ajakirjanikele, et ootab Tuskile valitsusjuhtidelt ülekaalukat toetust. «Mulle teadaolevalt on vaid üks riik teatanud vastuseisust talle.»

Prantsuse ametnik ütles varem sel nädalal pärast Prantsuse, Saksa, Itaalia ja Hispaania valitsusjuhtide kohtumist Versailles´s, et pole ühtegi põhjust seada kahtluse alla usaldust, mida nad on Tuskile avaldanud.

Euroopa ülemkogu eesistuja lükkas eile tagasi süüdistused väidetavas soovis destabiliseerida Poola valitsust. «Mina ei kanna kokkupõrgete eest vastutust. Olen praegu ja peaksin olema ka tulevikus erapooletu ja poliitiliselt neutraalne kõigi 28 liikmesriigi suhtes,» sõnas Tusk Brüsselis pressikonverentsil. «Samuti kannan ma vastutust Euroopa väärtuste ja põhimõtete kaitsmise eest.»

«Ma ei ole siin selleks, et anda hinnangut oma ametiajale, seda teevad homme liidrid...aga ma olen selleks hindamiseks valmis,» ütles Poola ekspeaminister.

Eesistujariigilt Maltalt oodatakse Tuski teiseks ametiajaks ülemkogu eesistujaks kinnitamise algatamist ülemkogu esimese päeva esimese päevakorrapunktina.

Tusk oli Poola peaminister aastatel 2007-2014.