Päev Soome ajaloos: Talvesõda lõppes täna, 77 aastat tagasi

Tampere õhurünnak 15. jaanuaril 1940. aastal Foto: Suomen Armejan arkistokuva / SA-Kuva

• 13. märtsil möödub Talvesõja lõppemisest 77 aastat;
• Sõda algas 30. novembril 1939. aastal, kui Nõukogude liit alustas Soome idapiirilt laiaulatuslikku pealetungi. 
• Talvesõja lõppemist tähistatakse igal aastal üle Soome.

Miks sõda algas?

Stalin ei suutnud unustada, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat varem kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 

Seda maad ei müüda ega anta üürile Foto: Suomen Armejan arkistokuva / SA-Kuva

Seejärel alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud. Soomlased soovisid küll juhtumit põhjalikult uurida, et leida süüdlased, kuid Nõukogude Liit ei olnud sellega nõus. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja.

Langenud venelased Suomussalme teepervel 1.12.1939. Foto: Suomen Armejan arkistokuva / SA-Kuva

Idapiiri mõõtu pealetung

Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli marssal Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki.

Nõukogude juhtkonna plaan oli lihtne: vallutada Soome paari nädalaga ning kehtestada riigis punavõim. Soome rahva ja kaitseväe ootmatult tugev valmisolek ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid aga Stalini vallutusplaanile kiiresti kriipsu peale. Isegi kaks kuud hiljem ei olnud nõukogude sõjaväelased võimelised Mannerheimi liinist läbi murdma.

Iga langenud soomlase kohta sai surma neli punaarmeelast.

Stalin vahetas lõpuks oma väejuhid küll välja, ent Soomet ta enam vallutada ei tihanud. Suurbritannia ja Prantsusmaa plaan saata Soomele abivägesid, sundis Stalini taganema. Soomele sündmuste selline areng sobis, sest vastasel juhul saanuks maast ju suurriikidevahelise sõja tanner. Rahuläbirääkimiste tulemusena sõlmiti Moskvas 12. märtsil 1940. aastal rahu, mille allkirjastamiseni jõuti alles südaööl. Nii on sõja lõppemise päev 13. märts.

Viiburi suurune valu 

Talvesõja ajaloolisemad võidud saavutati soomlaste jaoks Tolvajärvellä, Suomussalmella ja Raattee teel. Kõige karmimad võitlused peeti Kuhmossa ja Laadoga ääres Karjalas.

Siiski tuli Soomel loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Ent ajalooürikud kinnitavad, et soomlased võitsid sõja, sest iseseisev riik jäi püsima. Kuid hinge ja maakaardile sugupõlvedeks jäänud armid ei ole siiani kinni kasvanud. Sest kui soomlaselt küsida, kes Talvesõja võitis, vastab soomlane: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha.

Allikad: talvisota.fi, talvisotayhdistys.fi