Jaapani veebilehe videonews.com toimetaja Tetsuo Jimbo naasis BBC andmetel äsja Rikuzen Takadast, mis oli üks tsunamis enim kannatada saanud linnasid.
Tsunami ohvrid kannatavad juba päevi täbarates oludes
Jimbo teatel on umbes viiendik linnaelanikest kaotanud pereliikme. «Kogu linn on praegu leinas. Linn on täielikult minema pühitud, midagi pole alles, maju pole. Linnahall on läinud, politseijaoskond, tuletõrjedepoo – kõik on läinud. Väga raske on isegi leida sõnu antud hetkel, et rääkida ülesehitamisest või taastamisest,» selgitas ta BBCle.
Katastroofipiirkonnast olevat puudust kõigest eluks hädavajalikust. «Neil on vähemalt vett, kuid toit… Neile antakse leiba ja riisipalle, kuid nad on viie päeva jooksul söönud põhimõtteliselt sama toitu,» kirjeldas Jimbo. «Suurem osa neist peatub varjupaikades, mis on põhikoolid ja gümnaasiumid. Need on väga suured ruumid, mis on väga külmad ja nad magavad põranda. Maavärin katkestas varustamise, kiirteed on katki, raudteed on katki, seega katastroofipiirkond on ülejäänud Jaapanist põhimõtteliselt eraldatud. Poed on nüüd avatud, kuid neil pole toitu lettidel.»
Londoni Imperial College’i professor Gerry Thomas leiab, et liigselt räägitakse tuumajaamas toimuvast ning tegelik katastroof ja kannatused jäävad seetõttu Fukushima sündmuste varju.
«Arvan, et saame täpse pildi, mis puutub radioloogilisse häiresse. Mis mulle enim muret valmistab on see, et keskendume valele katastroofile,» avaldas Thomas. «Tõeline katastroof on tsunami ja nende inimeste arv, kes on oma elu seeläbi kaotanud. Keskendume katastroofile, mis pole katastroof.»