Briti parlament andis esmaspäeva hilisõhtul peaminister Theresa Mayle heakskiidu alustada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise protsessiga, seda vaatamata Šotimaa vastuseisule ja selle valitsuse soovile korraldada lähiajal uus iseseisvusreferendum.
Lordidekoda lükkas tagasi viimase hetke katse parandada seaduseelnõu, mis annab Mayle õiguse alustada Brexiti-läbirääkimisi, sillutades niiviisi tee otsuse jõustumiseks varemalt juba teisipäeval.
Peaminister võib siis käivitada EL-i Lissaboni leppe artikli 50 igal hetkel. See omakorda käivitab kahe aasta pikkuse läbirääkimisprotsessi, mis lõpeb Suurbritannia kui esimese riigi lahkulöömisega euroliidust.
May pressiesindaja sõnul ei ole tõenäoline, et valitsusjuht saadab oma vastavasisulise tähiskirja Euroopa Ülemkogule teisipäeval, kui eelnõu on alles saamas kuninglikku heakskiitu kuninganna Elizabeth II-lt.
"Me oleme andnud selgesõnaliselt märku, et peaminister käivitab artikli 50 märtsi lõpus," ütles May pressiesindaja hääletuse eel, rõhutades jõuliselt sõna "lõpus".
Ent võimalus Brexiti-seaduse viivitamatust stardist, sundis šoti rahvuslaste valitsust kiirelt tõstatama uut iseseisvusreferendumit.
May on öelnud, et Suurbritannia lahkub Euroopa ühisturult selleks, et vähendada sisserännet. Edinburghis Püha Andrew kojas trooniv Šoti Rahvuslik Partei (SNP) on hoiatanud, et sellisel sammul on ääretult tõsised tagajärjed töökohtadele ja kasvule.
SNP esimene minister Nicola Sturgeon on rääkinud pidevalt pärast mullust juunireferendumit - mil Suurbritannia tervikuna otsustas napilt Euroopa Liidust lahkulöömise kasuks, kuid millele valdav osa Šotimaa valijaid andis oma vastuhääle -, et Šotimaa tahab teistsugust tulevikku iseseisva riigina.
Sturgeon andis varem esmaspäeval oma lubadustele konkreetsema kuju, kui ütles, et Šotimaa saab "antud protsessi lõppedes valiku" ning uus iseseisvusreferendum leiab aset 2019. aasta alguses - enne seda, kui Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust.
Euroopa Komisjon vastas samas kiirelt, et Šotimaal tuleks iseseisvaks saades siiski Euroopa Liiduga ühinemiseks uuesti liitumistaotlus teha, mitte ei pärita Suurbritannia liikmesust.
Briti parlamendi alamkoda andis oma heakskiidu eelnõule varem esmaspäeval.
Alamkoda ei toetanud kahte muudatusettepanekut, mille tegi parlamendi ülemkoda.
Alamkoja saadikud lükkasid 335 poolt- ja 287 vastuhäälega tagasi ülemkoja muudatusettepaneku, millega taheti garanteerida Ühendkuningriigis elavate EL-i kodanike õigused.
Lisaks lükati 331 poolt- ja 286 vastuhäälega tagasi muudatusettepanek, millega taheti tagada, et parlament saab õiguse pidada "tähendusliku" hääletuse leppe asjus, mille üle Briti valitsus ja EL-i ülejäänud 27 liikmesriiki läbirääkimisi pidama hakkavad.